Kana minu köögis

Mulle meeldib teha süüa -ükskõik millest, mis ette jääb. Eile jäi jube hästi ette. Leidsin kapist kana... õnneks ka paki maitseainet nimeha Chicken Tikka, mida saab Selverist sealt letist, kus on tortillad jm idamaise plögariiul. Võtsin kausi, asetasin sinna kana, võtsin kaks suuremnat küüslauku ja koorisin ära. Tegin algul kana oliiviõliga kokku, siis paki seda maitseainet talle ka ja õige pisut soola juurde. Siis lõikasin küüslaugu küüned pooleks, tegin kana naha sisse sälke ja toppisin need kanale igale poole naha alla. Ja osad ka kana pepust sisse. Jätsin selle külmkappi kusklil viieks tunniks. Siis võtsin välja ja lükkasin ta pepusse kolmandiku võipakist ja sulgesin ta pepu ühe suure sidruniga (koos koorega), mätsisin veel naha peale ka võid, asetasin kana pannile küpsetuspaberile, keerasin ahju 200 kraadi ja kana vups sisse. Timerile panin 1h ja 20 min. Kuskil 45 min pärast pöörasin tal külge, et lamatisi ei tuleks. Ja peale taimeri piiksumist lülitasin pliidi välja. Samal ajal töötas aju, et mis siis kõrvale teha. Lihtsalt riis olnuks labaselt igav..... võtsin poti ja jälle või. Praadisin selles pannil ära ühe sibula ja neli küünt küüslauku ja valsin potti. Siis leidsin kapist kapsast, täiesti harilikku, lõikasin seda pannile võisse mingi kolmandiku väiksest peast ja maitsestasin puljongiga ja pipraga, kui kapsas oli peaaegu valmis, viskasin sinna ka neli suuremat muna (veel veidi soola ja pipart) kogu aeg segades, kui muna tardunud, siis valasin ka selle segu potti. Siis keetsin neli kotti pruuni riisi soolaga ja lükkasin peale külma veega ehmatamist ja selle pannile, panin musta pipart, koriandrit ja meeviiru -nii teelusikas ehk ning peale praadimist ka sinna potti. Kõik koos oli suurepärane selle kana juurde, mis ma ahjust välja võtsin. Tegelikult selle kana juurde tehke veel nii nagu itaallased teevad - võtke koorimata küüslaugud, tehke õliseks ja visake sinna kana juurde terved küüslaugud. Olete proovinud, kui hea on küpse küülauk!? Vot nii. Head isu. Lühidalt ka igaks juhuks, kes ära unustas mu pika jutuga, mida kodus peaks olema:

Küüslauk min 3 tk
Sool
Pipar
Koriander
Mesi (pole eluliselt oluline komponent)
Pruun riis 4 kotti
1 kana
Chicken Tikka maitseaine (ei juhtu midagi kui asendada tavalise broileri omaga)
Või
SM või mõni muu juurviljapuljong või kana



Mõnusat mäkerdamist, kui kellelgi meeldib ka küüslauk:)

Punane rist (ja viletsus)

Oli ilus õhtupoolik. Jalutasin oma kutsi ja sõbrannaga, kui ühest suvalisest külatänava aiast tormas välja saksa lambakoera taoline olend ja otsejoones minu armsa "nuustiku" kallale! Mina seevastu pudenesin asfaltile nagu küpse kastan - koor ühele poole ja muna teisele poole ehk siis minu põlv ja mina....Röökisin nii, et Helgi Sallo kahvatunuks mu kõrval...lambakas pages kabuhirmus ja minu koer vahtis mind kurval ilmel...püsti ma igatahes enam ei saanud ja sõbranna lidus päkkade välkudes koos koeraga auto järgi, et mu riismed kokku korjata ja traumpunkti viia. Kuna tema aga oli õlut rohkem joonud, siis läksin siiski ise rooli ja kihutasime linna traumasse. Noh vedasin mina ennast siis kuidagi sealt uksest sisse - sõbranna ühe jala asemel, võtsin numbri nagu selveri kulinaaria letis ja mõlgutasin mõtteid, et kuidas küll peaks mingi suvaline traumeeritud keskmise ajumahuga patsient suutma siin uksi avada, mis käivad seinaga sulanduvate nupukeste abil või kui tabloole seinal peaks tulema minu numbri taha ka sõna triaaž, siis mis see võiks tähendada ja kuhu ma peaks tormama....äsja saadud kõrgharidus igatahes ei tulnud kuidagi siinkohal kasuks...aga õnneks tuli sõna registratuur ja ma ülima tahtejõuga roomasin läbi klaasi sirava nõukaaegse muti suunas... "Kuhu te tulete??" kostis kärgatus nagu tänitav emane välk selgest taevast. Kokutasin näpuga tabloo suunas, et seal on sama number, mis minu käes oleval lipikul. "See on selle mehe number!!!", kostis uus kärgatus. "See mees" oli aga üks tore meesnäitleja, kelle nime ma hetkel ei suuda meenutada, aga mängib siili reklaamiklipis "Maksa kaardiga". Too matkides seda kõuekärgatust, käratas mulle: "Ja istu siia minu toolile -minul on jalad ühes tükis!". See oli piisav selleks, et meie naerust rõkkaks ootesaal...tundus küll vale koht, aga ega me sõbrantsiga ei saa oma suud ju kinni ka hoitud, kui vaja. Läksime siis vetsuringile ka peale kurja tädi ja itsitasime seal edasi. Mina tänasin kõva häälega, et ükskordki on kasu sellest, et vetsuputkad on kole kitsad -minusugune paks sant ei kuku ümber....Noh, toimetanud asjad ja väljunud kempsust, tuli ometi turva ja lükkas mu pepu alla ratastooli...äge! Läks toredaks - millega muidu oleksingi oma aega seal 2 tundi sisustanud - õppisin sellega sellist tantsu sõitma, et oioioi. Alguses rallisin peaaegu üle teiste veriste ja tuimade patsientide varvastest, aga pärast oleks võinud iga kell vigursõidus rinda pista! Siis äkki avanes mingi uks ja hõigati mu nime ja just mu nina alt sulgus see maagiline uks taas ja ma pidin tõdema, et ega "ratastooliinimeste" elu pole sugugi ainult vigursõit vaid olelusvõitlus ja hapud viinamarjad. Sain siiski pikkade käte ja issanda abiga selle ukse lahti. Seal ootas mind teine nõuka väljalase, rinnas silt ORTOPEED. Too oli vähemalt tore. Vabandas, et pidin nii kaua ootama, sest ta õmbles kellegi pead (nb! ortopeed!, ime et mind põlvega silmaarstile ei saadetud...) ja kirjeldas seda mahlakalt...mina siis katkestasin teda mõttega, et kui ta jätkab, siis mu põlveprobleem on sekundaarne, sest ma minestan ära. Ta kostis sellepeale, et ta on kolmandat ööd tööl - ta minestab ka, aga väsimusest...:) Siis näppis veidi mu jalga ja ütles, et luu on terve. Käskis teha katulist mähist. Minu kulmukergituse peale kostis, et mõelge, et ma olen idioot või kes iganes, et peale paaritunnist ootamist on see kõik, mida ma ütlen, aga tehke ikkagi mähist ka:) (tegin ja muide aitas hästi)...Tänasin ja veeresin minema... Autoni jõudnud, ilmus kuskilt maa alt suur kiilakas turvamees ja küsis, et kas ta saab mind aidata...ma seirasin teda pealaest jalatallani ja kostsin, et oleneb... Nalja ta vist ei mõistnud ja korjas kalapilgul ratastooli kokku, kui olin end küünte ja hammastega autosse vedanud. Sõitsime kõigele vaatamata lõbusalt ilkudes kodupoole. Ah jaa -keerasin korra tagasi ka -sõitsin väljas koni kimuvale turvikule kõrvale ja põrmustasin ta magusa naeratusega, öeldes, et ta saab mind tegelikult aidata küll -toogu üks külmakott, mida see unesegane päähaavu õmblev ortopeedist posija unustas mulle anda. No see suur murumuna tõigi - ütles palungi veel. Hämmastav. Elu on lill.

Sebra

Minu ja sõbranna tänane vestlus jalutades täis kõhuga peale lõunat auto suunas. Mina: "Sa oled triibuline!( vihjates triibulisele pluusile sõbranna seljas)". Sõbranna: "Sebrad on triibulised!". Mina "Aga Su pluus.....". Tema: "Ma olen kogu aeg triibuline!" Mina: "Sa oled sebra!????".... No kas pole kosutavalt intelligentne pealelõuna.....

On hommik. Skypluss. Uudiseid laiast maailmast.Märks: "38 aastane nätlejanna..... saab emaks! "Kivisaar: "Huvitav, et selline ablas Miisu on SÖÖTI JÄETUD!"

Märks: "Iraanis on mingi festival, kus märksõnad on ......ja kasinus. Oh mina peaks siis hästi sobima ka!" Kivissaar:" Jah, sobid küll, kui kasinuse mõttes rõhutakse välimusele"

Armstan hommikust Skyplussi:) Kui Kivisaart poleks kunagi näinud, võiks sulada....:)

Roone Roost

Mnjah...ma pole kolm aastat lugenud ühtki juturaamatut. Mitte, et ma seda praegu uhkustundega ütlesin, aga lihtsalt ohkasin selle endast välja, sest tõeliselt mõnus oli võtta kätte jälle üle pika aja üks raamat, mis ei ole "Juhtimise alused", "Majanduse ABC" või lihtsalt sisuga, mis õpetab Sind aru saama maailma asjadest, kui see siiani on raskusi valmistanud....
Et siis jah - Roone Roost ja tema raamat "mis sul Viga on." Just nii kirjutatuna, mitte see polnud minu aeg-ajalt väljalööv düsgraafia... Kuna see raamat peegeldab nii palju minu mõtteid, ainult et sõnastus on hulka geniaalsem, kui minu ära ruunatud aju seda suudaks välja mõelda, seega tahtsin kirja panna sealt mõned katked...:

Usk.

"Mõni aeg tagasi mõtles üks seltskond välja geniaalse viisi, kuidas masse kontrollida. Tänapäeval on selle "asja nimi "religioon. Ära saa minust valesti aru - ma ei mõista hukka inimesi, kes on otsustanud elada vaimus, et jumal või mõni suurem nähtamatu jõud on olemas. Aga kui Sa tõesti arvad, et pilve peal istub nähtamatu mees, kes vaatab iga päev ja iga hetk igat Sinu tegemist ning mõõdab nende tegemiste sobivust spetsiaalse kümne reegliga, mille ta andis ühele mehele väga sobialt mäe otsas, kui keegi teine ei näinud, siis sul ei ole peas kõik päris korras......."

"Mulle lihtsalt käivad silmakirjalikkus ja topeltstandardid närvidele. Kristluse ja laiemas mõttes religiooni nimel on tapetud rohkem inimesi, kui mistahes teisel põhjusel koku. Eriti äge on see "pööra teine põsk" ja "tapmine on halb" poliitika. Siis oli küll tapmine päris okei, kui seda tehti usu levitamise nimel. Pealegi olen ma kindel, et kui mõni paandunud kristlane seda juhtumisi lugema satub, siis ta soovib mulle valulikku surma. Kallis kristlane! Ma tean, et Sa oleksid rõõmus, kui ma ära kärvaksin ning juba selle mõtte eest lähed sa ise ka põrgusse. Sinu reeglite kohaselt, muide."

"Hindud, moslemid, juudid - kõik tapavad üksteist, sest nende jumal ütles neile, et see on hea idee.........Kristlasele muutub "ära tapa" põhimõte eriti läbiräägitavaks peale seda, kui hakkad rääkima nendele kristluse vastuoludest. Esiteks peaks jumalal olema plaan, mille ta pani aegade alguses paika ja mille järgi maailm toimib. Okei, aga mis point on siis palvetamisel!?"

Eliitkoolid.

"Eliitkoolide üks elitaarsuse aspekt on vestlus kooli juhtkonna ja lapsevanema vahel, kes soovib lihtsalt oma võsukele head haridust. See vestlus näeb umbes välja selline, et lapsevanem kuuleb varem või hiljem lauset "Näe siin on meie kontonumber, vaatame, palju te olete nõus meie kooli arengusse panustama ja siis mõtleme, kas leiame ka teie lapsele oma institutsioonis koha". Ja kui ma ütlen "kooli arengu", siis ma mõtlen seda, et direktor saab minna Pattayasse kuueaastasele poisile suhu andma.....Hea küll - selle viimasega pingutasin veidi üle. Võib-olla, võib-olla mitte, kust mina tean? Igatahes mäletan seda, et kui hakatati rajama ühe teatud kooli spordihoonet, küsiti kõikidelt lapsevanematelt raha. Lapsevanemad muidugi andsid, sest nad tahtsid saada paremaid tingimusi oam väiksemale koopiale. Reaalsuses hakati seda spordihoonet ehitama kaks aastat hiljem. Küll aga käis direktor oma perega reisil, sai uue ametiauto ning soetas omale korteri. Ma ei ütle, et nende kahe asja vahel on ilmtingimata seos, ma lihtsalt ütlen, et tol ajal tundus see....veidi naljakas. Mulle vähemalt."

Lollid asjad, mida me kõik teeme.

"....see on ka alati "vahva olukord", kui keegi kusagilt alla kukub või mõnda muusse õnnetusse satub. Naljakas on see küsimus, mida kõik siis alati küsivad "On sinuga kõik korras?" Kui sa nägid, mis temaga juhtus ja see nägi valus välja, siis ei ole eriti viisakas nii mõnitavat asja küsida. Lihtsalt mõtle, kui korras sul endal kõik oleks, kui oleksid sama asja ise üle elanud.......
Eriti andekas on alati trepiastmetega mööda arvestamine - kui sa kõnnid trepist alla ja arvad, et üks aste on veel , aga tegelikult ei ole ja siis mõtled, et kas nüüd oled paar sentimeetrit lühem. Sama naljakas on see, kui sa kõnnid trepist üles ja arvad, et üks trepiaste on veel, aga tegelikult ei ole. Eriti kui see juhtub mingil formaalsel üritusel ja sul on ülikond seljas, juuksed kammitud ja kõik on viimse millimeetrini paigas...ja järsku teed trepil sellise klouni manöövri, et kogu enesehinnang, mida sa peegli ees trimmisid, lendab aknast välja.....
On Sul kunagi juhtunud, et sa pead vara ärkama, , et saaks kõik vajaliku enne kodust lahkumist ära teha ja siis paned meelega äratuskella kinni iga 10 min tagant, nii tund aega järjest ja siis jooksed ringi nagu loll ja jõuad tööle nii, et ühes jalas sokki ei ole? Lollid oleme või? Ma kohe vastasn sulle - ei, me ei ole lollid. Nendel hetkedel, kui me äratuskella kinni panime, oleme me päeva kõige targemad. Tegelt ka! Miks kuradi pärast me peame ärkama siis, kui me tahame magada? Lõppude lõpuks me elame ainult ühe korra ka kui me elame selles vaimus, et me ei saa süüa ja magada siis, kui me tahame, siis mis kuradi mõte sellel kõigel üldse on? Järgmine kord, kui sa tööle hiljaks jääd, sest magasid nii kaua kui tahtsid ja keegi sulle pärast seda sitta ajab, et sa "sisse magasid", siis saada ta kukele ja ütle: "Magasin sisse?? Ma magasin välja! Sul on sellega probleem? Proovi ka, äkki tuleb siis see pulk sul persest välja, mis sul suust paistab, kui sa räägid!"

Tervisehullud.

"Ära saa minust valesti aru, spordiga tegelemine on igati ok, tervislik söök on hea, parem ikka, kui ennast ohjeldamatult täis pugida ja siis tugitoolis infarkti oodata. Aga mõni asi selle tervisliku elu juures teeb mulle parajal määral nalja. Võtame aluseks näiteks täiskasvanud mehed, kes sõidavad jalgrattaga liibuvates retuusides. Ma kahtlen tõsiselt, kas see neil ikka tuuletakistuse pärast on. Ma olen päris kindel, et need retuusid ei aita mitte kuidagi kaasa üldisele füüsilisele olukorrale. Pigem on see nagu avaldus -vaadake mind, ma olen keskealine ja ma ei ole paks! Samuti kehtib see jooksjate kohta. Normaalne, kui Uisan Bolt retuuse kannab, ei ole okei, kui naabri-Jüri retuuse kannab....milleks??
Kepikõnd...sellest on isegi paks raamat kirjutatud. Samas, miks mitte, keppimisest on ennegi kirjutatud raamatuid, võib-olla mitte päris selles võtmes, aga ikkagi. Huvitav, kas selles raamatus on ka pildid sees?"

Meie ühiskond.

"Maailma juhib plönnjalgsete rahabosside privaatklubi, kelle omad on kõik olulised pangad, korporatsioonid, meediakanalid ja läbi võlaorjuse ka riigid ja inimesed, kellest need riigid tehtud on...
Teine ilming, mis läänemaailmast meile kandunud on ja mille mõju süveneb, on nö klassiühiskond. Klassiühiskond kui kontsepsioon on välja mõeldud ja teenib ainult selle kõrgema omanikeringi huve. Mõtle ise - rikkad saavad endale kõige rohkem raha, ei tee üldse tööd ja maksavad kõige vähem makse. Keskklass teeb kogu töö ja maksab kõik maksud, vaesed ehk alamklass on olemas selleks, et ehmatada keskklass vedelaks, et nad käiks ilusti tööl edasi rikastele raha teenimas.

Viisid, kuidas inimestele meelde jääda.

"Hea variant on alati juuksurisse minna ja öelda juuksurile" Tere, kas te saate mu kubemekarvu trimmida? Ainult veidi, mitte midagi erilist, lihtsalt midagi soliidset, ilma randita"
Või naistele suunatud: järgmine kord, kui keegi küsib: "Kas ma saan Sulle joogi välja teha?", vasta ilusti :"Ei aitäh, aga kas ma selle asemel raha saaksin?"Tegelikult on viimase aja trend pigem selline, et teenindajad jäävad mulle meelde. Eriti Statoilis. Sa lähed sinna ja ostad omale kohvi ja nad küsivad: "Kas süüa soovite midagi?" Ma vastan ei, mille peale ta küsib "MIKS?"...okei, ma saan aru aktiivsest müügist aga....

Jõulud ja tselluliit.

Religioossed institutsioonid toovad sisie miljardeid igal aastal, nad ei maksa makse ja neil on alati vähe. nii et kuid sa tahad heast petuskeemist rääkida, siis püha müristus!
Kui me jätame kõrvale nähtamatu mehe ja tema poja, kes on ka fiktiivne kuju muide, sest miks ükski ajaloolane, kes sealkandis tegutses, temast ei kirjutanud? Võiks ju arvata, et mees, kes suudab vee paeal käia, pälvib veidi tähelepanu. Kui me need kaks kõrvale jätame, siis minu lemmik on lihavõttejänes....Nagu tõsiselt....võtame kristlik-fundamentalistliku maailmavaate, nende kontseptsiooni Jeesusest ja tema ülestõusust....ja tähistame seda ülekasvanud jänesega, kes toob lastele ülaltusmune???? Selles suhtes, et kui me selle saasta välja mõtleme, siis miks mitte keerata see asi ikka täiesti üle võlli - miks mitte asendada lihavõttejänes sõbraliku zombiga, kes peidab aluspükstesahtlisse ajutükke? "Ema, ema! Mul on aluspükstesahtlis ajutükid!" - "See on Jeesuse lugu, lapsuke...." Pealegi zombi läheb surnust ülestõusmisega vähe paremini kokku kui hiiglaslik jänes. Miks ükssarvik on müüt ja kõik teavad, et see on müüt ning jumal ja Jeesus on olemas? Nende mõlema olemasolust on ju täpselt sama palju tõendeid. Muud midagi...ajutuimestvalt veider pask.
Vaatame jõuluvana. Jutud eräägivad, et ta elab Põhjanabal, et tal on päkapikud, kes aitavad tal mänguasju teha, mida ta ükskord aastas tassib inimestele kodudesse lendavate põhjapõtrade abil..... Kui ma sellele legendile endale omase kriitilise pilguga lähenen, leian ma mõned asjad, mis ei kõla sugugi nii pühalikult. Kõigepealt, jõuluvana, ja tema väikesed abilised. Kõlab nagu jõuluvana kasutakas lapstööjõudu, mis iseenesest seletaks seda kauget distantsi tsivilisatsioonist. Näita mulle sotsiaaltöötajat, kes viitsiks Põhjapoolusele minna.......Kui jõuluvana opereerib lendavate põhjapõtradega, julgen ma eeldada, et mänguasjad pole ainus toodang, mis päkapikkude näpuvahelt tuleb. Siis kõige tipuks kulmineerub tema operatsioon inimeste majja sissemurdmisega, kui need inimesed magavad. Niisiis on meil Cola-Cola Company turundusosakonna väljamõeldud akoholiprobleemiga lapsorjapidaja, kes juhib muuhulgas narkolaborit ning tegeleb hobikorras sissemurdmisega.
Kolmas äge marketingitrikk on tselluliit.Ainult 699 eest saate mingi plöga, millega tasuta saate kaasa röstri, kammi ja patareidel opereeritev vibreeriva puudli....?! Naised, mis iganes teid õnnelikuks teeb.....

Poliitika

Poliitikud ei lahenda mitte midagi. Nad ei oska. Insenerid lahendavad probleeme, poliitikud küsivad retoorilisi küsimusi, teevad abstraktseid avaldusi, millel ei ole ei tegu ega nägu ja risustavad maailma koledate plakatitega - neid pole vaja.

Kurgi pisarad

Ka juurikatel on valus. Kui kurk pooleks lõigata - olete märganud ju pisaraid? On tehtud katseid, et üks kurgipooltest on isoleertud, teine aga jäetud vaatama, kuidas hakitakse teisi vilju. On selgunud, et see kurgipool, kes hakkimist pealt näeb on rohkem pisarais kui see, mis (krt, kas siis mis või kes??) näeb liigikaaslaste jõhkrat giljotiini pealt. St et juurviljadel on tunded... Nii rääkis minu psühholoogia õpetaja ülikoolis...oleksin ehk cum laude lõpetanud, aga selliste asjade õppimine käis üle jõu....

Jaanipäev,,,,

....on minu lemmikpäev, eriti kui lemmikinimestega koos olles asfalditriibud duubelduvad ja karu arütmias tuterdades, ise seda polkaks nimetades, Seelikukütid ühe meeldimispulgapeal koos Queeniga mõõtu võtmas....tol ööl tuli mu suust veel targem jutt ka:) - kõigil mu sõpradel on ühine joon - keel paindub hästi ütlema kõike, mis sülg suhu toob, teepealt veel igast risu üles korjates:)

Stress...ei mitte minul!

Kui stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised,
füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud
sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele, siis kuramus -KOHANEGE VÕI MUUTKE, ärge elage seda minu peale välja. Soovitan tutvuda http://www.psy.ee/index.php?page=6

või korrake minu järel:"Ma olen rahul ja õnnelik. Mul pole muresid, vaid erinevad huvitavad situatsioonid lahendamiseks. Elu on simulatsioon, mis lõpeb nii hästi, kui heaks, ma selle suudan mõelda........"

ei ma ei läinud lolliks -kopp on ees:)

Noppeid toidu kohta...

Muna - sisaldab valke ja täidab kõhtu. Testrühmas osalenud ülekaalulistele naistele anti hommikusöögiks kas munarooga või koogelmoogelit. Katsealuste kõht püsis võileibu söönud naiste kõhtudest kauem täis.
Oad - valguallikas. Alandavad kolesterooli ja hoiavad veresuhkru normis.
Lehtsalat – muidugi ilma rasvase-koorese kastmeta. Sisaldavad rohkelt kiudaineid ja vitamiine. Taldrikureegel: täida pool taldrikust salatiga, nii ei koorma sa kõhtu.
Roheline tee — hea vahend vananemise vastu, aitab kiirendada ainevahetust ja põletab rasvu. Alandab kolesteroolitaset.
Pirnid ja õunad — hea kõhutäide ja kiudainete allikas. Päevaseks normiks soovitatakse kuni kolm pirni või õuna.
Lahja supp — söö lõunaks või õhtul suppi. Soe, toitev ja vähe kaloreid.
Oliivõli — sega toitudesse, sisaldab monoküllastatud rasvhapped.
Greipfruut — klaas mahla või pool puuvilja, enne põhisööki ja kolm korda päevas, vähendab söögiisu ja mõjutab kaalu.
Kaneel — teelusikatäis kaneeli päevas hoiab veresuhkru normis, samuti vähendas kaneel teise astme diabeedi puhul kolesterooli taset.