USA (loe iga päev kuni 06.10 - iga päev uueneb)

PS. PALUN KERIGE KERIMISRIBAGA ALLAPOOLE, MA BLOGIN IGA PÄEV, AGA EI TEKITA UUT POSTITUST:)

San Francisco-Las Vegas-Los Angeles- San Diego-San Francisco...

 Nii.... viimane tööpäev enne puhkust. Veider... Pole nii ammu puhanud nii palju järjest...10.09-06.10 ootab mind ees roadtrip. Dodge Old Caravan. Ööd metsikus looduses. Ma loodan, et mitte karud vms autos. Sõber tuletas meelde filmi "Vale pööre", aga ma panustaks ikka pigem karudele või ilvestele või kasvõi oravatele...viimastegi ohtlikkus on ilmselt tõenäolisem, kui mutandid kuskil kolkas:D Eksnäis...silmatilgad ja ristsõnad on pakitud. Lendamine "Imedemaale" ainult sakib:D

12.09 ÕHTU

San Francisco

Uskumatu, aga me oleme San Franciscos. Maganud viimat n+1 tundi tagasi, seega ilmselgelt kirjutan typodega...sry about.. Siia jõudmine oli kaunis pikk ja väsitav. Läbi Türgi vist väga tulla enam ei tahaks. Türgi lennujaam on nagu mingi paabel ja kohutavalt keeruline...Kuhu minna ja mida teha on ilgelt ebaloogiline...Vähemalt hotell, kuhu kahe lennu vahel meid topiti oli 5 tärni...nojah...vaikne oli ja lai voodi...toateeninduse kutt tahtis mind rajalt maha kaksata, kui Evelyn dushi all oli...seal ei või ilmselt teenindajale otsa vaatama jääda rohkemaks kui sekundi, sest muidu arvab ta kohe, et ma ilmselgelt tahaks, et ta minu otsa roniks...Mitte, et kutt nägus polnud, aga no ROOMSERVICE sai nüüd küll mu peas pisut uue tähenduse...Õnneks hommikuks teda enam polnud ja sai kenasti kohaliku "shutteliga" nagu nad neid transfeeri bussikesi nimetavad, jälle lennujaama. Peale umbes seitset  (liialdamata!) passikontrolli ja mitmeid küsimusi saime oma peed lennukisse. Videost tundnunud suur lennuk oli veel väiksemate istmevahedega, kui Tallinn-Istanbul... Lisaks ümbritsesid meid igast küljest lapsed...kas ma peaks kirjeldama järgnevat 12 tundi? Ei ilmselt...kõndisin nüüd oma pakuks paistetanud jalgu mööda SF kaubakeskust, sõime mehhiko toitu ja leidsime imehea keeksiputka...Evelyn on praegu kuskil kaubakeskuses otsimas meie tekke ja patju, sest ma keeldusin tuterdamast, kuna väsimus on ikka väga ära närinud mind. Ahjaaa....meil on kanni alla Dodge Old Caravan 2014 a väljalase ja 29000 km sõitnud....põhimõtteliselt mu unistuste auto -suur, mugav, jõuline...ma ei tea, kuidas ma oma opelikökki pärast tagasi istun...aga sinna on veel õnneks aega:D

Maandusime auto põranda asemel 132 doltsises motellis Ramada Mountain View kuskil San Jose kandis. Miks seal? Sest ma sõitsin õigest teeotsast mööda, kuhu algselt end SFis planeerisime ja siis ma lihtsalt sõitsin ja sõitsin ja sõitsin....kuniks kaardilugeja leidis midagi, mis jäi alla 200 dollari ja kõlbas uksest sisse ka minna. Igasugused odavad voodikohad on siin sama hea, kui siis juba tasuta auto:) Meie vastas on igatahes NASA uuringute maja...pfff..ma olen ju Silicone Valleys tuleb mu kuskilt väsinud ajust mingi teadmine:D Eks hommikul kui valgeks läheb näeme, kuhu rattad viisid:D Head ööd ja terehommikust Eestimaa:) Teil on kell 08.50 ja mul 22.50:)
ps. kaubamajade peldikud on siin huvitavad...kergitad end potilt ja siis automaatika ilgelt imemishäälitsuse saatel teeb potis puhta vuugi. Kui see agregaat rikki läheb ja valel ajal imeb, siis... tõsti..head ööd nüüd:)

13.09 HOMMIK

Silicon Valley

Jeah, veetsin öö kõige suuremas hotellitoa voodis, mida ma kunagi näinud olen..pehme ka..pikaks ajaks jääb meelde, eriti kui edasi ootavad ööd autos:D poole ööpealt nägin aga unesid oma kolleegidest direktoriga eesotsas. Tegime metsas puid ja ujusime...hmmm... tagasitulles ootab mind ees naturaalmajanduslik asutus? Looduslapsed? Brr....mitte, et kolleegide nägemine kuidagi õudne oleks, aga puhkus on...palun mulle unenägudesse pesukarusid ja tiigripoegi...

Tahtsin oma esimese nänni osta - mammale sigrette, nu selliseid, mida meil ei ole ja kangeid, mis hobese ka rajalt maha võtaks (ps siin ei kirjutata suituspakile peale palju seal mingit kraami sees on, müüja vaatas mind nagu tulnukat, kui ma küsisin, et palju nikotiini sees on:))...6 daala?! õhtusöök maksis 4 daala...ma veel mõtlen, kas mamma seda väärt on...enne tagasilendu helistan, kas maja ja koer alles on ning naabrilt uurin, et mis seisus, siis võibolla kulutan ka see 6 dollarit:D:D:D

Nüüd aga kodinad kokku ja punuma..Ah et kuhu? No ma ei tea veel, õhtuks selgub, kuhu punusin;)

ÕHTU

Milpitas

Ütlesin McDonaldsis mustanahalisega ühes lauas süües mingis kontekstis "negro"...kusjuures üldse mitte inimese kohta...lucky me -ei saanud peksa, aga nüüdsest on nad kõik Lille ristimise järgi "öölased":D Bdw McDonalds oli pettumus...kuidagi vale õli ja no coca oleks nagu naftast tehtud vms. Õhtul india köök ei olnud väga palju parem. Pisut odavam, aga tikka masala kana oli suht mõttelageda maitsega. Eestis tehakse mõlemat paremini. Mango lassi ...Maris (minu sõbranna, kui kellelegi arusaamatuks midagi jääb) Sulle peaks seda siit postiga saatma-imehea:D
Täna tegelikult oli shopingupäev. Sisustasime magamiseks autot ja ostsime kõike kraami, mida kaasa ei vedanud, aga teel vaja läheks alates küüneviilist-taskulambist kuni tekkideni. Õhkamadratsid said liiga head, et ära visata pärast-tuleb kaasa vedada:D Ilmselgelt on vaja suur kohver osta....
Läheme veel ühte WallMarti kaubakeskusesse. (puudu on nuga ja midagi head krõbistada). Tore, et seal on elektrilised ratastool-ostukärud. Proovin selle ära, sest mu jalad on nagu spagetid...keedetud. Tavaliselt sõidavadki minuarust nendega seal paksud või siis kellel peale rasvumise veel mingi häda on. Nendega võrreldes olen ma muidugi kõhna ja täitsa korras:D A kuna ma panin mingit jalgade valu leevendavat salvi, siis ma haisen täiesti pädevalt, et kuuluda liikumisvõimetute hulka:D

Muide ravimiriiulid on siin nii suured, et no ma ei tea...Kujutage ette, et terve Selver on ravimeid täis.  Puhas meditsiinile huvi sundis mind seal surfama -no mida kõike ei toodeta! Meil nt on üks v kaks varianti pipraplaastrist...neil on terve riiul maast kuni küündimatu kõrguseni mingit kleebitavat valuleevendavat träni täis....köharohud...omg -kaks sellist seina:D

Pilte muide ma siia ei uploadi eriti. Mul on 5 Gb internetti kuuks ajaks. Seega veidi tuuga uploadiühik. Eks kodus panen picasasse ja siis näete:)

Homme paneme Yosemite pargi poole ajama, järgmine ülekanne sealt, kui levi peaks olema;)

13.09 ÕHTU

Hmm...alustan ööst pigem, kus pooleli jäi....Sõitsime ja sõitsime Yosemite suunas...kuni kell 03:00 ütlesin, et mina enam ei suuda, ma muutun kohe teel ohtlikuks...keerasime kiirteeääres mingile platsile miski tara äärde ja kobiseme magama oma mõnusasse õhkpadjapessa. Täpselt kahe tunni pärast kõige magusamast unest ärkasin mingi kära peale. Kuna kõrvatropid olid kõrvas, siis ma ei saanud alguses muffigi aru, vaatasin, et Evelyn istub kulli pilguga mu kõrval ja ütleb, et kuule pollarid on siin. Mina nagu ...mäh? Mispeale tuli mulle autoaknast tulevihk näkku, mille kohal oli mulle pähe suunatud püstol ja isegi mu kõrvatroppidega oli kuulda, kuidas karjuti: "Put your hand up!". Ja kolistati autouksega. Mina võtsin rahulikult tropid kõrvast ja mõtlesin, et kas sirutan käe võtmete järgi ja saan kuuli pähe või saab kuidagi rahulikumalt ka asja aetud. Õnneks oli tegelikult mul unise peaga juba pult sõrmedevahele võtetud, lihtsalt kui relv pähe sihitud on, siis kohe ei konnekti...Vajutasin pulti ja uksed sõitsid lahti. Siis ta käskis veel käsi üleval hoida ja hakkas valjuhäälselt küsimusi esitama...teine oli veidi arukam ja püstoli minema pannud, sest ilmselgelt seljakottide otsas tatinire suunurgas kaks unist naist ei kujuta mingit rahvusvahelist ohtu:) Peale seda, kui ma olin vastanud tervele reale küsimustele, et kust me tuleme, kus krt on mingi Eesti ja kuhu me läheme ja miks siin lamame ja kas ei karda, et on ohtlik jne, sooviti meile head ööd ja mindi minema. Muide nendega oli kaasas ka üks naine, kes ilmselt oli kaevanud, et mingi kahtlane tumedate akendega auto seisab ...no kus iganes...meie jaoks keset eimidagit. Panin tropid kõrva tagasi ja kukkusin uuesti näoli. Evelyn püüdis ka veel tiirelda ümber oma telje ja siis ütles, et ta läheb nüüd ette surkima GPSi, et raisad ajasid une ära. Ma visklesin siis natuke ja lõpuks ajasin ka oma rasked shopingujärgsed jalad alla. Kell 05.15 panime Yosemite poole punuma. Nii ilus hommik...päike hakkas tõsuma...jõudsime just selleks ajaks mägedesse. Udu oli ja alguses nats keps värises ka, kui paremal pool pole ikka piirdeid ega miskit, lihtsalt sügavik ja tohutud kaljulahmakad kasvamas kõrgusesse. Udu oli tore...fotokaga kahjuks väga midagi ei jäänud mulle tundub, sest liiga paks udu oli. Üldse terve päeva oli udu... Yosemite ise ei olnudki teab mis muljetavaldav. Kosed on sügiseti kuivanud...lahe muidugi oli olla kausis, kus on x kõrgusega seinad ja matkarjad olid toredad ja leitud järvevesi oli karge ja ülipuhas...Sealt ära tulles ja hakates Death Valley poole liikuma, avanesid hoopis ägedamad vaated. Olime 9000 jala jõrgusel ja kõrvad lõid laskudes pilli.. Ja siis...hoiatussilt SMOKE ON THE ROAD. Fine. Öösel sihitakse mulle kuuli pähe, nüüd metsatulekahju!? Õnneks suitsu oli ainult ja tuletõrjeautosid oma Eesti jagu.... Midagi leekides otseselt ei näinud, aga ilmselgelt kusagil see oli....Laskusime mööda keerulisi teid ja siis oh seda "õnne" -hakkas sadama padukat ja sellised välgud...peatusime mingis mägikõrtsis ja päeva pakkumine hunniku searibide ja mulgipudru taolise massi ning ubadega kompenseeris selle vihma. Toit oli maitsev, kuigi ma ei saa aru, miks mu sõbrad kõik ribidest siin nii sillas on. Ma teen vist liiga hästi süüa või siis on maitsemeel lihtsalt väga teine.. Ribiliha oli pisut nagu keedetud ja siis grillitud, kui poleks hea kastmega üle valatud, siis konsistentsi ja muu olemuse poolest mulle väga ei istunud. Mul on veel hambad -ei pea olema "suus sulav":) Lisaks peale kahte teed ja salatt ja ribiportsu esitatud 52 dollarine arve hävitas meie kahe päeva toidu eelarve... Ok, muidugi ma ei jäta homme söömata, aga teinekord olen targem ja küsin enne ikka hinda ka. See vihmasajus välgunooleline mäestikuvaade kuuma aurva teega oli seda küll väärt, aga ikkagi:) Kokkuvõttes on kõik väga tore olnud, isegi politseinik oli täitsa nunnu:)

Nähtud elusolendid: oravad, koiott, kits, lehmakutsikad (mina küsisin Lillelt, et mis need väisked lehmamoodi loomad olid, ta vastas täiesti tõsisel ilmel -lehmakutsikad:)), sinine lind, vares, must lind, tuvi moodi lind, surnud pesukaru (elusolend minevikus), hobused, muulad, koerad. Ps. ma pole näinud ühtegi kassi:S

Aga hetkel pean edasi sõitma..... to be continued......:)

13.09 Öö

Bishop

Jõudsime ööpimeduses poolele teele Death Valleysse. Imeline - saime 76 dollariga kungliku voodi miskis järgmises Mountan View motellis. Ei no kenaküll, miks ainult mountain view nimi on ühekordseltel põõsastesse varjunud asjadel??

Ja igal pool tripilugudes kirjeldatakse USA jäätist kui the besti. No mis....ostsime siis täna lõpuks. minu shokolaadijäätisele oli ümber topitud piparkoogitaignast miski asi, mis poole jäätise pealt väga läilaks kiskus...Evelyni oma oli pisut parem ja mahtus kenasti tema elundkonda ära, aga no ..Premia ja isegi Balbiino on ikka täitsa head jäätised...

Teate, kuna ma öösel jäjekordselt magasin 2h, siis ma enam ei jaksa. Ja andke andeks, et ma peamiselt kirjeldan emotsioone, mitte kohti endid. Aga mulle tundub, et suur osa mu sõprusringkonnast on niivõrd osavad küll, et saavad Googlega hakkam. Onju?;) Homseni!

14.09

endiselt Bishop


Terehommikust USA ja tereõhtust Eestimaa! Küll on siin ikka vastik kohvi...kõik hommikud olen erinevates kohtades katsetanud ja no ei midagi...justkui sigurit poleks osatud välja korjata pluss veel mingi tundmatu maitse. Igatahes olen ma igal hommikul siin vaid lonksu kohvi võtnud ja avastanud, et elu ilma kohvita on täiesti elamisväärne. Nagunii on kupli all kõik sassis ajavahest...magan suvalise koguse suvalisel ajal...puhkus no...avastasin suurepärased kõrvatropid, millega tõesti ei kuule miskit, minupärast võiksin müra mõttes kiirteel kahe suuna vahel magada. Aga no siin ei saa teisiti - kondekas hotellides on nagu aiatraktor nurgas, viimases vähemalt oli taipu see orgunnida magamistoast välja vannitoa suunda....Esimeses hotellis üritasime ilma magada...ärkasin mõne tunni pärast selle peale, et pidin kuumarabanduse saama - 31 kraadi oli,...õues ometi oli u 20...ärge hakake selle klišeega pihta, et kuumad naised...:D lihtsalt kiviseinad, mis päeval tõmbavad kuumuse sisse:)
Nüüd söön kotis soojas loksunud juustu ja siis vaatame linnas ringi ja siis..........

Väikestes linnakestes kulub ikka toidu peale rohkem raha, kui ma arvestanud olen..no kui sa ei taha just saia süüa ja saiast-burgeritest on mul väga siiber juba mõne päevaga. Hot wings kõlas palju paremini, eriti sõbralikust söögikohast kust öökole punase habemega ülitore teenindaja neid müüs. Ütlesin talle "I like You" ja kinkisin Tallinna pildikestega mängukaardid ning ta oli väga liigutatud:)
Otsin elu mugavamad varbavahed, mille tallad on nii pehmed nagu kõnniks vetruvatel patjadel. Enam ma neid jalast ära ei võta:) kohe kui mu kaardilugeja lõpetab kaardi lappamine, suundume http://www.amargosa-opera-house.com/ hotelli ja ootame ööd, et siis ringi konnata ja tähistaevast vaadata. Shopata on jäänud mulle selleks kinnised jalanõud ja alkohol:)

14.09 

Death Valley

Tere hommikust eestlased! Kõigepealt sry sõbrad, kes ootasid postitust - nett läks siin pöördumatult ära ja nüüd hommikul alles tagasi...Me oleme õnnelikult Death Valleys ja Amargosa veidravõitu ooperimaja külalistepoolel. Seinad on täis maalitud ja kujundus on selline mõned sajandid tagasi....Raudselt siin kummitab ka...juba oligi veider, kui keerasin korra selja hotellitoas ja kui tagasi pöörasin voodi suunas, siis keset voodit lamas suur vesihall kass. Ooperi Fantoom kassi kujul? Ilmnes et kohalik hotellimiisu Charles, ülisõbralik nurruja. Ta tervitabki oma lemmikkülalisi nii...kui ta aga vannituppa pateseeri sabavärinal, siis ma igaks juhuks viskasin ta välja, et ta seda mingiks oma lemmikterritooriumiks ei peaks ja siis seda täis oma kiisulõhna ei väristaks:) Ps. esimene inimene, kes teadis, kus on Eesti ja kes on eestlased, oli sinn hotellis. Ma küsisin, et miks ta teab, ta ütles, et sellepärast, et ta on Austraaliast ja seal on ta kohanud eestlasi:) Üks pole omanik teadis veel nii palju, et Eesti on seal, kus on need kolm riiki -Eesti, Läti ja Leedu. Üks suutis öelda, et seal on kunagi olnud olümpia...no hea seegi. Aga kõik küsivad, et kust me tuleme,et lahe aktsent vms. Kõigele teadjamatele oleme jaganud mõne eesti sümboolikaga meene, mis kaasa sai võetud:) Ja siis nad naeratavad PÄRISELT, mitte nagu muidu sisseharjumusest olla lihtsalt viisakas.

Muide väikelinnades deebet maksekaardiga ei saanud maksta väga. Vähemasti mitte trajektooril Bishop - Death Valley.Seal on miski süsteem tegelikult nii, et küsitakse, et kasutad deebet  või  krediitkaardina. Kui ma ütlesid, et deebet, siis kunagi läbi ei läinud, aga kui krediitkaardina, siis sujus küll. Va Shelli bensukas. Bdw mul on SEBi master student.

Aga Death Valleysse peate tulema küll. Teekond sinna on täis imelisi vaateid, liivadüüne, tuulekeeriseid ja pimeduse saabudes elektrisiniseid välgunooli mägedes, Soovitan sõita nii, et teekond kulgeks läbi loojangu ja siis võtta hotellituba mõnes kohalikus hotellis, et nautida tähistaevast ja siis autoga sõita päikesetõusu:) Ja koiotid muide, on karjas ja väga julged, seega kui te arvate, et tore on nautima minna kuskile tundmatutele radadele koos piknikukorviga, siis on teil varsti külalised:D Ma jätsin auto seisma ja siis kutsusin ühte, et pilti teha. Varsti oli neid ümber auto meela näoga umbes viist tk...

Ahhaa, siin on soe...loojangul oli 38 kraadi ja hetkel on kell 22.23 ja ca 30 kraadi...Mõnus, keskpäeval ilmselt tahaks olla ainult kondekaga autos:D Siin oli hoiatus ka, et peale kella 10 AM pole mõtet oma eluga riskima minna...Kõige kõrgem temeperatuur viludas, mis siin mõõdetud on, on 56,8 kraadi. Ilmselgelt sulaks ka auto rehvid asfaltisse:D

Aga nüüd ma lähen öösse...vaatan, mis öös on huvitavad...sai ostetud 250 lum. taskulamp, lähen katsetan, kuidas on;)

15.09 hommik Death Valley

Terehommikust! Tõeliselt tore on öelda täna "tere hommikust". Miks siis erilisem? Noh peale seda kui olin eile natuke konjakit joonud terrassil ja siis magama läinud, tuli õnneks alkoholi tarbinul jube joogijanu...panin tule põlema, astusin sammu...siis teise ja mida ma näen....keset meie magamistuba ootab mind skorpion! Jumal tänatud, et ma pimedas tualetti ei koperdanud....võtsin käepärast oleva suure USA atlase ja viskasin ta peale ning trampisin otsas. Kuna all oli pehme põrandakate, siis ta väga ei tahtnud surra...Kui ma atlast kergitasin, siis olin lömastanud ainult ta astla ja kena mürgilaik oli vaibas...pisut ripsutas veel tagumist jalga...koukisin ta riidepuu peale ja viisin vetsupotti. (hiljem vetsu kasutades ei saanud üle kujutluspildist, kuidas see alt üles tagasi roomab). Kontrollisime oma fääntsi taskulambi üle kõik kohad, mida vähegi andis -seinaääred, kotid, voodid, kapid ....avastasime, et vannitoas u 4 meetri kõrgusel lagi, millel on klaasist aken ja see on lahti (alles hommikul selgus, et seal on ka võre, kust läbi ei saa). Välisuste alla on sellised kummiliistud, meie oma oli pooleldi katki ja ilmselt ta siis tuli sealt. Toppisime kõik uksepraeod saunalinu ja käterätte täis ning üritasime magada. Järgmine probleem oli kondekas, mis oli otse voodi kõrval ja vähe sellest, et ta puhus otse voodisse, ta tegi ka sellist müra, et peale kolme lülitasime ta lihtsalt välja ja siis lebasime seitsmeni nagu kalad kuival:D Kui te võtate USAs hotelle, siis palun vaadake enne tubade pilte ka, mis bookingus on ja püüdke tuvastada kondega asukoht. Kui te arvate, et kondekas on midagi sellist kui teil kontoris või kodus Eestimaal, siis - ei:D Pange automootor suure panni sisse voodikõrvale tööle:D

Ja nüüd mõned pildid ka, kasutades kohalikku wifit ära;)

Teel Death Valleyisse, õigemini juba selle territooriumil

Opera hotell

Minu fantoomkass Charlie (sry, keerake kuvar külili:))

Tualett keset Death Valleyt

Sinised linnud Yosemites

Death Valley suvaline vaade

Liivadüünid Death Valleys

Sry, ma ei saa pilti püsti, aga Evelyni uue särgi demo:)

Jälle liivadüünid Death Valleys

Minu auto

 

Meie öine "nunnu" koduloom (kõigepealt pildistasin ja siis kahjuks mõrvasin)

15.09 ÕHTU

Las Vegas

Meie hotell http://www.hooterscasinohotel.com/ (valisime seda vist tund aega, kord ühel oli wifi, teisel polnud vanni, kolmas oli linnast kole kaugel, neljas liiga kallis jne:D))

Küll on ikka lahmakas elektrioaas keset kõrbet rajatud. Päeval näeb välja...vabandage -täiesti mõttetu, eripärad kujunevad välja just elektrienergia abil:D Siis on ikka täitsa ilus. Päris all orus on ta ka, kõrvad olid siia laskudes täitsa lukus....Käisime shoppamas natuke- täiesti siiber sai kahe tunniga...mina ikka olen vist täielik maakas -tahaks tagasi loodusesse:D reedel ronime Grand Canyonisse, ootan juba seda väga. Ilmaga on mõnes mõttes vedanud - enamasti on olnud pilvine ja seega ka mitte nii palav. Aga nädala lõpupoole on tõusvas joones nii päike kui kraadid. Päike võiks tulla küll, tahaks pildistada nii ,et vaade oleks ka VAADE, mitte mingi tundmatu udukogu....

Hotell on meil küll tänava poole, aga tundub, et suhteliselt pidavad aknad on ja mis peamine - KONDEKAS ON VAIKNE:D. On võimalus, et lõpuks saabub öö, kus ma saan 7-8 tundi magada järjest:D

16.09 hommik

Las Vegas

Ja magasingi 8 tundi! Milline tore tunne, ainult hommikukaaslaseks on nüüd ohatis. Aga kuna USA on imeravimite maa, siis ma ei muretse - kindlasti leidub miljon versiooni, kuidas seda kiiresti hävitada...
Täna on siis jalatapupäev. Ei mitte selles mõttes, et siin miski selline riiklik püha oleks, aga varsti astume hotellist välja ja siis mitte autosse vaid linnamelusse oma papukestega ja nii on plaan tuterdada kuni ööni. tahan kangesti minna ameerika raudteega sõitma, mis meil aknast paistab, aga Evelyn ei julge...No ma siis ei lähe...lähme suurele vaaterattale, kui hämaraks läheb.
Eile õhtul käsime Las Vegase Premium Outlets keskuses. See oli ülisuur, aga mitte üldse odavam, kui meil. Lihtsalt valik oli suurem. Meie igatahes tulime ära nii, et midagi ei ostnud...
Toidust veel - kõik siin kipub olema äädikaga, kui kuskil on sõna "buffalo", siis teate, et toit on äädikaga üle valatud:D sweet chilli on alati selline kõige väiksem risk -ei tapa suuõõnt päris ära:)
Ja ma jõin oma esimese kohvi täna...hotellitoas on see kohvimasin, mis "kohvipärtsist" kohvi teeb. See oli joodav peale hunnikut valgendajat....aga just JOODAV...mmmm...Paulig...I like you...(A)..

A tahtsin veel mainida, et kui lähede nendesse national parkidesse nagu death valley ja yosemite jms, siis tasub minna nt õhtupimeduses  või siis varahommikul - keegi ei küsi siis sissesõidu raha;) Väidetavalt oleat ka osad tasuta nädalalõppudel.

Aga nüüd linnapeale...;)

17.09 õhtu
Las Vegas

Õhtust (hommikust)! Elusana tagasi hotellis. Kui arvestada, et meie lähedal üks mees lasi teise maha, siis puhas rõõm on tõesti turvaliselt voodis keras olla. Mõtlesime küll õhtul minna jalutama, sest nii palju asju on vaatamata, aga lihtsalt peale sellist shopingutuuri keelduvad jalad koostööst. See-eest polnud asjatu tiirutamine, kui ma mingil ajal oma kingadest pilti teen, siis saate aru, et nende pärast ma viitsisin käia küll shoppamas:) Odav muide ei ole väga või no oleneb. Dollaripoled on ka ja mingi kingapood, kus saad peaaegu ilusate silmade eest asju, aga minu ostud on kõik selleise 40 dollari kanti keskmiselt. No nii 10-70 dollarit. Ma lihtsalt pole odavate asjade kvaliteedis väga kindel....vähemalt, mis puudutab jalanõusid ja riideid. Mul on tööl koosolekule ja tagasi tippmise kingad olemas, mis ilmselgelt meie porilombieestis autoni jõudes on laiali lagunenud:)
Kohvrid peame ka veel ostma, praegu näeb auto tagant välja nagu segasumma suvila.

Ja mõõtühikud ajavad mind ikka pisut puhisema veel. Oleks peaaegu kohvri ostnud Marshallis (päris tore norm. hinnaga ostukeskus), aga no peal ometi pole ühtki mõõtu sentimeetrites ja ma ei saanud isegi aru, et kui see toll ei ole, siis mis veel!?. Hetkel googledasin ja mingi foorum andise sellise tulemuse : "Untsidega (ounce) mõõdavad ameerika mehed oma riistu! Aafrikast pärit valgest tumedama nahavärviga ameeriklased kasutavad mõõtühikut black ounce ehk blounce (blunts)." :D Fine. Sellest polnud just väga palju kasu....

Käisin täna 24-tunni apteegis oma ohatisele abi leidamas. Apteeker soovitas oma letist miskit tuntud tähtede tundmatud jada kasutades, mille peale ma palusin ravimi nime üles kirjutada. Kirjutaski. Ma küsisin, et kust ma siis selle leian? Ta viipas käega, et ülejärgmises riiulis oli vist. Ei olnud! Otsisin karphaaval x meetrise (SUUR!) riiuli läbi...lõpuks leidsin teisest kohahast, aga aega oli kulunud u pool tundi. Aga ta sai andeks, sest ta teenindas üksi päris mitmeid minusuguseid:)

Tuttu...

Ja mõõtühikud ajavad mind ikka pisut puhisema veel. Oleks peaaegu kohvri ostnud Marshallis (päris tore norm. hinnaga ostukeskus), aga no peal ometi pole ühtki mõõtu sentimeetrites ja ma ei saanud isegi aru, et kui see toll ei ole, siis mis veel!?. Hetkel googledasin ja mingi foorum andise sellise tulemuse : "Untsidega (ounce) mõõdavad ameerika mehed oma riistu! Aafrikast pärit valgest tumedama nahavärviga ameeriklased kasutavad mõõtühikut black ounce ehk blounce (blunts)." :D Fine. Sellest polnud just väga palju kasu....

Käisin täna 24-tunni apteegis oma ohatisele abi leidamas. Apteeker soovitas oma letist miskit tuntud tähtede tundmatud jada kasutades, mille peale ma palusin ravimi nime üles kirjutada. Kirjutaski. Ma küsisin, et kust ma siis selle leian? Ta viipas käega, et ülejärgmises riiulis oli vist. Ei olnud! Otsisin karphaaval x meetrise (SUUR!) riiuli läbi...lõpuks leidsin teisest kohahast, aga aega oli kulunud u pool tundi. Aga ta sai andeks, sest ta teenindas üksi päris mitmeid minusuguseid:)

Kasiinod on ....no ei laeia üht sobivat sõna..., tohutult kirjult sisustatud, täis valgusreklaame kui tulime, siis oli palju rahvast...muide üle poolte suitsetas ja isegi vähimatki suitsuhõngu polnud..Tellisime omale tuppa kanatiibu 20 tk ja tegime püha öö söömaaja keset kahemeetrist voodit. Jõudsin süüa umbes kuus tk..siis tuli pöördumatu uni...


17.09 hommik
Las Vegas

Polegi midagi uut öelda. Jälle linnapeale...Käisin just all kasiinos hommikukohvitamas ja tutvusin ühe vanamehega või no nii 10 a minust vanem:D Üles, et elab New Yourkis ja küsis nagu ikka, et kust ma tulen. Kutsus New Yorki, et mis ma siin läänerannikul ikka passin -"sitt suusailm" ja toit on täiesti mõttetu:D Vaatasin kuidas ta mingi masina peal bingot mängis. Sellega peaks hakkama saama küll. Valid omale 7 meelepärast numbrit välja ja pressid nuppu, mille peale nagu ikka bingos palliksed nubritega ekraaanile voolavad. Kui pihta lähevad sinu numbritele, siis "koll-koll-koll" ja võit tuleb. Ta oli terve hommi tiksutanud seda. Alustad 100 dollari krediidiga ja nüüd oli ees 177. Ma ei tea, kas ma viitsin tunde sellisele tiksumisele kulutada....See ei sobi mu temperamendiga:)
ps. nägin jälle kolleege unes...see kõlab nagu diagnoos:D

Õhtu

Täna linnapealt midagi erilist ära ei tassinud, see eest veetsime siis ka aega kasiinos. Tore teenindus ja tasuta joogid -vahet pole, kas mängid miljonite või ühesendiste panustega:) Neli tundi läks päris toredasti. Kuigi ma lubasin endale, et võin sada dollarit maha mängida, siis jäime siiski nulli. Vahepealt olime ca 150ga plussis ka, aga nii palju erinevaid toredaid masinaid oli, et lihtsalt lõbusam oli seal laristada, kui võit välja võtta ja ära minna:D Ja no mängides kogus ka mingeid punkte, mille eest sai kingitusi. Me valisime õhtusöögi...jällegi voodis, aga et siis nende kulul. Nüüd peenemad riided selga ja linna peale ööelu nautima. Homme kell 11:00 on check out ja siis Grand Canyon! Uudistes näitab järkuvalt tervet hunnikut tulekahjusid Californias...hea, et ma ikka kõrbes suure osa ajast olen ja siis ruttu ookeani äärde:)
Ja kes Las Vegasesse satub ja odavalt shopata tahab, see otsigu üles Maryland Parkway ja sellel tänaval on kõik, mida te vajate;)
ps. Las Vegases ei ole vist kunagi vaikust:D Kui ei lenda helikopter, siis huilgab politse või siis kiirabi või no ükskõik mis mõeldav helikandja:D

Mõned pildid vahelduseks

Esimene õnnelik plussi mängimine:D

Evelyn veemassaažis

18.09 öö
Las Vegas

Milline näeb välja öösel Las Vegas. Kõik tänavaääred on täis muusikuid, kunstnikke, moosekante, niisama hulle, kerjuseid, filmitegelasi, maskotte, seksikiisusid, transasid....selline "issanda loomaaed" on ikka siia lahti lastud. Kusjuures tänavamuusikud on ikka väga ägedad, alates nendest, kes plastikpudelitel trumme taob kuni kõhurääkijatele. Ühe kasiino ees seisis Elvis Presley kuju ja kõlaritest tuli mingi Presley lugu. Ma olin üsna kindel, et see on vahakuju vms:D Ja siis ta hakkas järsku tantsima:D Ta laulis kogu aeg online, lihtsalt paigaloleku asendis laulis kõhuga. Siis üks kutt joonistas spreivärvide ja pahtlilabida abil selliseid pilte, et võtab ahhetama...Üks kutt rokkis ühes Mehhiko restoranis üksi elektrilise akustilisega nii, et lauad värisesid. Suu ammuli pea et kuulasin:)
Üldiselt on väsitav... kaks-kolm ööd siin on täiesti piisav kultuurilaks, et edasi minna maad avastama.
Vaatasime ära kuulsa Bellagio purskkaevu. Noh ilus jah. Mingit erilist "ohoo" vaimustust ei tekkinud. Miniatuurse koopiad Egiptusest, Veneetsiast, Pariisist olid õhtuämaruses eriti ägedad...

Vaateid

 See siin on meie hotelle HOOTERS

19.09 

Gran Canyoni tee

Tere hommikust Grand Canyon! Eile panime ummisjalu Las Vegasest ajama, sest sooja oli umbes 40 kraadi ja sõna „shoppamine“ oli out. Nii autole hääled sisse ja minekut kanjoni suunas. Loomulikut teepeal veel sõime, ostsime toitu kaasa, vaatasime Hoover Dami üle, mis muide seal kõige kõrgemas tipus tohutute elektrikõrgepinge liinide vahel oli minu silmis küll suhteliselt mõttetu ajaveetmise viis, aga sildi juurest „lake view“ tasus küll sisse keerata. Ometi paistis mingis vaates ka tohutu suur helesinine veekogu, ehk siis ka ühtlasi selle kandi suurim „Ülemiste“J Noh Colorado jõgi lookles ka mõnes vaates, aga siiski on kõik siin kuiv,kuiv,kuiv. On vaid kuivanud veesängid. Kui see kõik voolab kevadel, siis ilmset oleks ülikena maastik nojah paljud teed oleks üleujutuste tõttu kinni ka. Oleme siis otsaga kolmandas osariigis ehk siis jõudsime peale Californiat,  Nevadat nüüd Arizonasesse. Sinna kuhu tulvaveed ka uudiste järgi hävitustööd teevad..

Peale piltide klõpsimist sõitsime siis edasi meie järgimise vaatepunkti poole ehk siis Eagle Pont, kus on ka Skywalk, mis on selline suur klaaspõhjaga ümar sild keset kanjonit ning indiaanlaste küla. Jõudsime sinna alles õhtupimeduses kuskil kaheksapaiku ja siis oli sissepääs sinna juba kahjuks suletud. Ümberringi oli küll rantšosid, kuhu võinuks ööbima minna, aga 140 dollarit öö pluss maksud (muide kui te siin midagi ostate, siis arvestage, et kassas lähevad otsa osariigi maks ja veel midagi meie käibemaksu taolist, seega u viiedaalane asi maksab tegelikult seitse) tundus ööbimisputkade eest kuidagi palju ja kuna seal reservuaaris ei või magada autos, siis sõitsime u 15 miili tagasi. Ja leidsime kena platsi autoga parkimiseks keset koiottide haukumist:D Evelyn lasi esiistme alla ja mina tegin omale taha pesa, sest kraami on juba liiga palju ning tüütu olnuks seda kõike hakata ette tõstma. Kohvreid meil veel ikka pole, kuigi võinuks Marshallist osta. Seal olid 70 dollari eest eriti kerged ja multifunktsionaalsed….

Igatahes kell 21 magasin ma nagu notsu (ps netilevile ei tasu siin loota, praegugi trükin wordi lihtsalt). Nägin igasuguseid jamasid unes, õnneks mitte jälle kolleege:D kuni kell viis kutsus loodus mind koiottide territooriumi jagama ning taevas oli juba seda nägu, et päike hakkab piiluma. Seega fotokas ja taskulamp ja pissile!:D

Koiotid jätsid mu ellu, pilte sai kogu päikesetõusust, mis piilus puude vahelt, mis meenutasid..hmmm...nagu saarepuu oleks seksinud kaktusega ja kuskil paari meetripealt on kasv läinud mitte kõrgusesse vaid laiusesse:D Tegime hommikuse küürimise ja jälle teele...Siin ikka inimesed palju kämbivad. Levinud on matkakarvan, mille taha on jäiga lüliga liidetud mingi väikeauto. 

Jõudsime lõpuks Eagle Pointi lävele tagasi ja siis ilmnes, et ega oma autoga sinna ei pääsegi vaid on ainult sundkorras ekskurssioonid, mis kahele maksaks u 200 dollarit. Meil hakkas väga kahju rahast ja kanjonit olime juba veidi näinud ka oma hoomamatu kõrguse ja laiusega. Ostsime sõpradele ja endale mõned meened ning hakkasime Sand Diego poole suunduma, sest tasuta kanjonikõrgused olid u 6 tunni kaugusel ja no ei viitsi kuidagi minna. Päris igav 700 küll ootab ees nüüd, aga sihtpunkt on selge - Vaikne ookean. Ma olen ikka veeloom, mitte mäeloom;) Tahan juba teha mitte midagi peale ookeani kaldal jalutamise:) Ahajja uut looma nägime ka. Suurt värvilist kitse, kes teeääres mäletses ja mitte ükski lihas ta ilmet ei muutnud meid nähes:)



19.09

Õhtu, Lake Elsinore

Ei jõudnud kuidagi San Diegosse välja sõita. Jube palju teetöid ja ummikus tiksumisi. Kui päike hakkas looja minema, leidsime ühe kena suure järve. Suurem kui Viljandi järv:D Kahjuks küll sellise läbipaistmatu tumerohelise veega, et mind sinna küll kuidagi ujuma ei kiskunud. Leidsime ühe toreda mehhiklasest maaomaniku, kes oli järve kaldale kämbiplatsi ostnud ja majandas sellega. 20 dollarit, ei mingeid tshekke ega makse. Sai pesta ja vestus käia, täiesti vee kaldale oma auto parkida. Kõrvalkämparid peavad vist pidu ja mõnus salzarütm tuleb taustaks. Üle järve on tuledes linn ja mäed. Kuu sirab ja tähed ka. Kaldal võis lõket teha. Koristasime autos ja põletasime kõik jalanõude kastid ära, mis shopatud sai.

Ja pole üldse lihtne tegelikult leida kohti, kus autoga kämpida. Kämpakohtades on tihti nõue, et sul peab see suur pelleriga käpma olema, linnaparklates reegline ei või, linnast väljas on keeruline  keerata kiirteelt kuhugi ja loota, et pole eramaa vms. Naljakas on veel see, et järvi nagu on, aga küll on mudane põhi või midagi ikka, mispärast ujuda ei tohi või siis on täitsa ära kuivanud lihtsalt. Tihti ei lasta isegi vee äärde -võrk on ees.

Hmm kõrvatroppe on ikkagi vaja. Kella 22 öörahule vaatamata, see bailabaila siin küll vait ei jää...

Homme lähme San Diego loomaaeda. Head ööd!

20.09 õhtu
San Diego

Huraaaaa, Vaikne ookean!!! Peale hullumeelset kiirteedel triblamist kiiusega, mida ma isegi selles möllus ei suutnud tuvastada, kuna spidokas jääb täpselt rooli alla ja GPS on liiga hele päikeses, et sealt numbreid hoomata...Aga kohale ma igatahes jõudsin ja bronnisin hotelli kahe suure queen-bediga üsna lähedal ookeanile. Jeah....tuttavalt ümisev klikiaegne kondekas...huvitav, kas neil endal ka kodus magamistoas selline on!? Ja miks vannid hotellitubades on umbes supipoti kõrgused? Pirtskas olen või?:D Tegelt ei ole, mul on väga üskkõik, kui aus olla. Oluline on suur voodi ja dush. Kõrvatropid kõrva ja tuttu -nii lihtne:)

Käisin täna otsimas omale päevitusi. Loomulikult rannalinnas pole hinnad madalad, aga mingite nibukaitsete või veel hulleb -vahtkummitornide eest ei olnud ma ka nõus 80 daala välja käima. Ja ma räägin siinkohal ainult ülemisest otsast...alumine tuleks siis nagu ka osta teise sama palju eest. Seega kui ookeani juurde tulete -ostke kuskilt sisemaalt või võtke kodust kaasa:D Mina nt ronisin pesuväel täna Vaiksesse  ja see nägi kindlasti kenam välja, kui need vahtkummitorbikud seal poes...

Päike kärsatas meid ka pisut ära, ostetud miski aaloe-mentooliv esi väga ei ole aidanud...

Hah...te ju ootate kõik pilte... Aga siit nad jälle tulevad:D:

Hoover Dami üks vaade...betooniosa ei hakanud uploadima, kuidagi igav tundus...

Hommikune päikesetõus ööbimiskohas järve ääres

 Minu kolmas reisikaaslane

Ööbimine teel Grand Canyionisse, õhtusöök

 Varajane öö mõnikümmend miili kanjonist

 Põletame järve ääres ostetud jalanõude kaste;D

 Kanjoni saare-kaktused

 Päikesetõus kanjoni lähedal

 Loe eelmise pealkirja

 Rippuv raudtee San Diego loomaaia kohal

Ahjaa, täna esimest korda saime süüa, kus me mõlemad ahhetasime, et "oi kui maitsev". See oli üks burger kahe veiseliha beefiga ja sibularõngad, mis on olid tainastatud (ma ei tea, kas see sõna on olemas:D:D, aga taigna sisse mätsitud)) ja fritüülitud. Kui ma homme selle koha nime uuesti näen, siis ütlen teile ka, kuhu tasub minna;)

21.09 hommik
San Diego

ps. kui oma blogi lugesin ja sõber veidi töganud ka oli, siis lõin peaoga otsaette, et "tule tavas appi, ma olen ju Vaikse ookeani ääres, mitte Atlandi", sellist geograafilist eksimust ei peaks isegi kuumus välja vabandama, aga noh sõbrad ehk annavad andeks:D Keegi küsis minult, et "noh oled Atlandi ääres juba või" ja sellest hetkest jäi ilmselt mu ajju täiesti mõtlematult atland...atland...piinlik, aga mis teha:)

Muide mul on teile hea kokkuhoidlik hommikusööi soovitus. 1 banaan ja kreekerid sellisel kujul, et mätsid kreekerile tüki avokaadot ja siis paned mingit tervat, nt piri-piri kastet peale. Jube hea. kogu hommikusöök maksab sente.

Ma nüüd sööma;)

21.09 õhtu
San Diego

Hoilaa.. Habbit Burger Grill oli see koht, kus toodetakse häid...no umbes meie Dinneri tasemel burkse. Olin sisemise sunni ajel sinna täna jälle teel. Ma pole sellist junki tükk aega söönud kui siin, aga peale pizzade, burgerite, meehiko takojunnide, ribide ja fritüülitud kanatiibade on midagi keeruline leida ka...No võib muidugi leida mingi resto ka, kus saad lihakäntsaka paarikümne daala eest...aga noh...Lõpeks kui hommikul süüa avokaadosid küpsistega ja banaani, lõuna ajal ka miskit puuvilja ja jogurtit ning õhtul pista siis kinni mõni tuhande kalori sai-liha, siis no tühja sellest:D

Kuulge...kui keegi teab, mida teha ristmikul autoga olles, kus kõigil neljal suunal on stop märk, siis võiksite mulle siia kommida. Sõidan täiesti tunde järgi, siis kui keegi teine ei liiguta ennast. Ilmselt tihtilugu on ristmikul samasugused lollid turistid nagu minagi ja siis kõik seisavadki. Mingi parema käe loogikat ei tundu olevad, sest seda proovides pidi mulle vasakult tulija sisse sõitma...seega...Aidake? Keegi?

Siin ookeani ääres on väga niiske, hotellitoas on vaip ka maas niiske. Pisut selline kasvuhoone tunne on:D Vihma sadas täna...

Üks kohver on olemas...homme tuleb hotellist välja kolida ja kuhugipoole sõitma hakata..mis kuhugi.. LA poole, eks näis...otsin oma eksmehe õelapse üles ja vaatan, mis tuuled toovad või kuhu maandun...

22.09 õhtu
LA

Peale ilusad vaateid HWay 1-l sõites, siis kiirteedel 40 km ummikutes istumist, oleme õnnelikult LAs tuttavate juures. Arvasime, et jõuame küll varem, aga Hway liikumine punase foori laines, pluss ummikud, tegid oma töö...
Kui San Diegost alustasime sõitu, siis jäi meile teele veel väga mitu "San" algusega linnakest. Ühes sellises San Clemente avastasin imetabase mexican-grill söögikoha, kus sealne burrito (õhukeses saias rohkelt liha ja krevette ja salatit) viis peaaegu keele alla. 5+ mehhiklastele!

Olime teepeal umbes 1,5 tundi ka ookeani ääres ja no mingi 4se kaitsega kreemiga põlesin selle ajaga jälle õlgadest ära. Õnneks on siin palju tõhusaid ravimeid. Täiesti vabalt on saadaval meie apteekides retseptiga olev tuimesti lidokaiin ja seda on lisatud pea igale pealemääritavale lihase, liigese jms kraamile. Sealhulgas ka päevitusjärgne sprei on sellega ja väga tõhus:) Igatahes praeguseks on indiaanlase karva nahk juba veidi tagasi tõmmanud:)

Nägin teepeal üht ameerika helesinist autot, mis pärines ilmselt sellest ajast, kui esimesi autosid tootma hakati, sh juht oli sama vana:D Siis üsna hoomatavas kauguses ookeanis olid nafta puurtornid ja teisel pool teed imeilusa rohelise rippaia taga naftatööstus. Ime siis, et bensiini hind on selline, et kui Eestis arvestan, et täna on Nestes odavam, siis siin on täitas ükskõik kus ma tangin... Hah Huntigton Citys oli ka meie nn "lollideküla"...ehk terve mäe serv oli copy-paste maju ridamisi täis...ilusad muidugi, aga jommis peaga äkki ärkad vale abikaasa kõrval??

Ja kõrvalsõitja (loe Evelyn) pobiseb kogu aeg midagi:D See on nii naljakas...ma ei luba tal tänitada kogu aeg, kui ma roolis olen, siis ta pobiseb: "ei no mis see siin ees teeb; kas Sa juba paremasse ritta ei tahaks võtta; sa võiks juba pidurdadadaaaa...;lollikari; ooooole ettevaatlik." jms:D Ma saan temast aru ka, ma olen üsna nahhaalne liikleja -ei mune asjatult ja kui mul on ikka vaja kuhugi minna, siis ma ka lähen;)

Aga nüüd ma olen turvaliselt oma eksmehe õelapse kodus ja hakkan õhtust sööma:) Head isu mulle:)

23.09 õhtu
LA

Hoi! Hommik algas nagu iga teinegi, välja arvatud, et ma sain täna KOHVI. Ägeda ekspressokannuga ise gaasipliidil vaaritasin. Täitsa hea tuli. Piim on siin väga hea, ilmselt lehmad on sama tasemega, aga meierei töötlus on parem:D

Elan Burbanki linnaosas. Alguses mõtlesin, et jään siia üheks ööks, aga pererahvas on tore ja jäime ikka teiseks ööks ka. Päeval käisime ostsime mulle põlvsaapad, olen nüüd nagu saabastega kass:D Ja teise kohvri ostsime ka. See on ilus LA osa siin, ainult naljaka klausliga - see on suitsuvaba linn. Suitsetamise eest väljas saab 500 dollarit trahvi:D Hea, et mul mingit sellist sõltuvust pole, et tunni ajaga aju töö üles ütleb ja sigareti kujulikseks muutub:D Käisime täna Holliwoodi mäel, jõudsime just loojangu ajaks. Väga ilus oli. Ainult selline sudu on LA kohal, et mägesid polnud väga näha ja päikeseloojang oli väga tahmane kuidagi. Kell 19:00 avati observatoorium ja vaatasime tohutu suurest teleskoobist kuud ja saturni. Peale seda läksime 4th streetile kohtuma pererahva isaga, kes on pikamaa rekkajuht oma tohutu 18 rattalise instrumendiga. Käisime söömas Little Tokyo kaubamajas Korea restoranis. Lõpuks ometi LIHA. Mitte nagu burgeri hakkliha, vaid korralikult paneeritud siga. No mingite kevadrullide, supimoodi hallolluse jms hulgas. Rekkamees Jaan, kes meid sinna sööma viis, on minu eksmehe õemees. Selline patsiga tore mees, kes elab oma rekkas puudlilaadse koeraga, kelle nimi muide oli Pitsu:D
Täna saime teada, et selle asemel, et hotellides oma raha raisata, võinuks lihtsalt bensukates autosse magama keerata. Meie lihtsalt peale seda politsei intsidenti väga ei julgenud. Tuli välja, et lihtsalt kiirtee ääras võib juhtuda küll selliseid politseasju. Aga bensukas või Walmarti suures parklas ei tülita keegi. Eks näis.

Holliwoodi mäelt päikeseloojang

 LA linnaosa Glendale purskaev

 Loojang jälle Holliwoodi mäelt

 Suvaline mesiselt lõhnav maastik auto aknast

 Laste papud oli väiksed ja juba glamuursed ühes LA kaubamajas. Tuli meelde see missivõistlus, mis USAs populaarne on, kus emmed oma tittesid üles löövad ja nendega uhkustavad:D

 Minu nimi suudeti pizza tellimusel kirjutada Bilianaks:D

 Observatoorium Holliwoodi mäel

 Vaiken ookean Dana Pointis

Mina ja Pitsu rekkas. Endiselt ma ei suuda blogis pilte keerata:D 

 Meie seltsilised ja öömaja andjad koos rekkas

 Observatoorium teise nurga alt

 Jaan ja Pitsu. Ülejärgmisel suvel tahan Carolinasse sõita temaga kalale:D

24.09 õhtu
LA, Burbank

Köetud mööda päeva LAs ringi, vaadanud erinevaid tänavad erinevates linnaosades. Nordstromi kaubakeskust külastanud, kus lubatud suurte kinganumbrite asemel olid väikesed, ainuke suur number oli nende hind. Üldse asus see keskus mulle tundub, et rikaste linnaosas, sest majade ees olid tihti aednikud ja kõik õitses ja oli roheline, majad olid ilusad. No polnud nagu mingit Santa Barbara miljokate kuudid, aga ikkagi suht suured ja hoolitsetud. Oleme kõik asjad jälle sõprade juurest autosse ära pakkinud ja valmis minema, kuhu rattad viivad:D LA on ikka ilge lahmakas ja turismi mõttes - andke andeks- kaunis mõttetu. Peale meeldejäävate ummikute ja Hollywoodi, ei jä siin miskit ajusoppi... Võib-olla selline vastuolu tänavapildis- linnaosad kus inimesed elavad telkidega tänaval  ja kõik on väga must ja öölaste getod versus ilus puhas ja turvaline rajoon. LAs on erinevaid rasse, pooled olevat siin valged:

Race	Population	% of Total
Total Population	9,818,605	100
White	4,936,599	50
Hispanic or Latino	4,687,889	47
Some Other Race	2,140,632	21
Asian	1,346,865	13
Black or African American	856,874	8
Two or More Races	438,713	4
American Indian	72,828	Below 1%
Three or more races	29,859	Below 1%
Native Hawaiian Pacific Islander	26,094	Below 1%
Native Hawaiian	4,013	Below 1%
Alaska Native tribes	274	Below 1%

Käisime siinses turvafirmas G4S külas, kuna Evelyn Eestis  töötab seal. Siin on vaid tegelikult üks kontori haru, kogu operatiivkeskus on Floridas. Siinne G4S ei turva igat nurgatagust nagu Eestis. Ainult suuremaid pankasid vms. Ühesõnaga kui Eestis on selle firma valduses pea pooled turvatavad objektid, siis siin on ta palju väiksem. Personali juht väitis, et nad ei saaks turvata mingieid marketeid, sest need on nii odavad. Ühe turvamehe varustus on kaarega üle tuhande dollari, palka ja väljaõpet on talle ka vaja, seega kul per kärss on üsna suur. Me jutustasime neile Eestist, siis nad kuulasid nagu imelooma...eriti pakkus neile nalja, kui jõudsin jutuga munamäeni ja selle kõrguseni ning seda üldse mäeks nimetanud olin:D Eesti rahva arv tundus neile ka veider, et sellist asja üldse sõnaga "riik" pärjata saab:D Personalitädi igatahes armastab reisida ja peale meie külaskäiku lubas ta Eesti reisi ette võtta. Tont seda teab, kas see oli tõsi või lihtsalt viisakus...

Praegu proovisime tuttavate autot parandada minu auto tulede valgel. Ei läinud õnneks, sest liiga palju on vaja lahti kakkuda, teevad homme päeval. Kell on aga nii palju, et muutsime plaane ja jääme üheks ööks veel siia. Läheme nüüd välja hoopis chillima. Õhtul on jahedam ka, sirtsud siristavad..kaunid linnatuled...head ööd ja tere hommikust!;)

25.09 õhtu
Thousand oaks, Malibu

Tervitused imeilusa ookeantee kaldalinnast! Hommik algas meil varakult - asusime nõks enne kaheksat teele mööda läänekallast. Jätkusid kohutavad ummikud. 40 km meie esimese sihtmärgini -Venice kestis pisut üle kahe tunni. Väääga tüütu. Venice on väike ranna segusumma paradiis, kus on hipidest ja narkaritest ja kunstnikest kuni miljonärideni keda iganes. Miski miljokas 1905 aastal alustas selle linnaku loomist. Ehitas siia pisikese Veneetsia kanali - https://en.wikipedia.org/wiki/Venice,_Los_Angeles#/media/File:Venice-CA-Canal-1909.jpg, korraldas võidusõite , ehitas parke...Väga ilus ja omapärane koht. Veidi sõitsime seal ringi, parkimisega oli kaunis tuuga- üritasin parkida "public parking" platsile. Siis ilmus nagu maa-alt mees, kes küsis selle eest 15 daala tunni aja eest. Ta nägi välja kuidagi väga suvaline. Sama hästi oleks võinud mina suvalises parklas küsida pappi või kes tahes. Kuna ta tundus pisut kahtlane, siis parkimata mul jäigi ja kuidagi rahast hakkas ka kahju. Sõitsime hoopis edasi Santa Monicat vaatama. Linnakest, kuhu 1909 aastal ehitati suur merre ulatuv puidust kai. Nüüd on seal peal igasuguseid atraktsioone alates suveniiri poekestest ja kerjajatest kuni ameerika raudteeni. Samuti püüavad paljud seal ääres kala. Küsisin, et mis kalu siin ka siis püütakse. Üks ulatas mulle bukleti, kus oli siis loetletud koos piltidega, et mis kalu võib, kui suuri ja milliseid ei tohi ja mis on mürgised. Igatahes ma kedagi ühtki kala kätte saamas ei näinud, aga eks minagi olen oma elus kalal käinud nii, et õnge otsa ei hakka ei miskit. Kailt alla vaadates silmasime ka ühte hüljest, kes seal kord ühelpool kord teiselpool aeles. Pärast selgus, et vaeseke oli saanud hailt sugeda ja päästjad tulid tõid ta välja ja viisid arstile. Kuulasime veel veidi erinevaid muusikuid, kes seal raha teenisid, ostsime mõne suveniiri ja läksime ameerika raudteele sõitma, mis alt vaadates tundus selline üsna leebe. Oli ta jee leebe:D Ma kiljusin sellega sõites nagu aiavahele kinni jäänud siga. See kallutas ka kogu aeg minu poole, nii et vasakult paistis konkreetselt sügavik. Kui jõudsime lõppunkti, siis küsiti rahva käest, et kas teine ring veel. Me jõudsime "ei, thank you" kiiremini öelda, kui tema lause lõpetada ja kobisime adrenaliini täis pumbatuna sealt alla ja läksime hoopis päikest võtma. 30nene kaitse sakib, kui ühtlaselt ei määri, siis oled laigulise päevitusega:D aga noh ära vähemasti ei kõrbenud. Selle kahe tunni jooksul, mis me peesitasime, oli veel paar intsidenti - miski ameerika mõistes kogukas tädi vigastas vees kuidagi nii jalga, et kohalik rannavalve andis esmaabi ja lõpuks veeti teda nagu vaala kiirabiautoni rannavalve auto kastis. Siis meie lähedal üks kollast värvi naha ja riisiteri meenutavate silmadega paar sõneles omavahel vahelduva eduga. Kutt ulgus nagu koiott. Kuna jänkid on ühed parajad pealekaebajad, siis üks neist kutsus pollarid ja paarike aeti rannast minema. Mõtlesime veel, et keegi äkki kutsus meile pollarid, sest mingid vanamutid tatsasid mööda, kui me päiksese käes sirakil olime ja kaagutasid, et issand seda tänapäeva noorust, millega ikka rannas ollakse. Meil nimelt oli aluspesu selja, sest ujukaid pole me ikka veel mõistliku hinna eest leidnud.Ja lõpuks ometi oli ühes rannas ka magevee dush ning täiesti töötav. Mõnes teises on ka olnud, aga mitte töötanud. Ilmselt California viie aasta põud on oma töö teinud ja raisata pole siin midagi. Kastagi tohib aeda vaid kaks korda nädalas. Kõik puud on kollakad ja närtsinud. Palmid on nagu rääbakutid...
Peale rannamõnusid sõitsime edasi möööda kallast. malibus tegime jäätise peatuse ja imetlesime rannikut. Siis hakkasime öömajale mõtlema, sest kell 19.00 on siin juba pime ja midagi vaadata enam ei ole. Ei olnud lihtne see öömaja mõte, sest jätkuvalt ei või siin suvaliselt autoga tee-ääres magada ja kõik bensukad olid ka kuidagi väiksed. Võib magada ka Walmarti ostukeskuse parklas, mis on 24h lahti, aga selline oli u 100 km kaugusel ja tagasi sõita, mitte edasi. Samuti olid kaugel truck stopid, ehk rekkameeste puhkealad, kus võinuks magada ja kust 5 daala eest saaks pessu ka. Võtsime siiski 17 km kaugusel oleva mottelli Motel 6 Thousand Oaks South. Kena, puhas, välibasseiniga. Kaks kaheinimese voodit, LCD telekas jms. 69 dollarit öö. Käis kah. 
Pilte ei saa ma praegu laadida, sest ma ei taha oma netti kulutada ja siin pole wifit. Ehk mõni teine õhtu;)

26.09 õhtu
Thousend Oaks, Malibu

Täna on olnud imeilus päev. Hommikul basseini ääres päike ja bassein, siis saime tuttavaks ühe öölaste perekonnaga -ema ja tütar, kes elavadki ajutiselt siin hotellis, sest ema sai siinkandis tööd. Ema nimi on veidi kummaline Nkiru ja tütar Penelope, kass ka Jacki. Väga kenad ja haritud inimesed. Tutvus algas nii, et ma läksin välja hommikukohvi nautima ja siis Nkiru (muid hääldus kõlab nagu känguruu:D:D) rääkis terrassil telefoniga ja naeris väga nakatavalt. Ma küsisin möödaminnes siis, et kas see oli hommikuteraapia ja ta ütles et jah, ta rääkis oma 71 aastase emaga, kes on väga naljaks nagu Eddie Murphi:D Siis hakkasime rääkima ja teadagi ma ju sõbrunen kiiresti. Siis me juba läksime koos lõunale ja peale seda shoppama ja siis tulime hotelli ning jõime koos veini ning ujusime. Homme läheme veel koos shoppama ja õhtuks Malibusse kuhugi mäeotsa piknikule kuuvarjutust vaatama. Otsustasimegi hommikul, et jääme siia kolmeks ööks, sest uued öösõbrad on toredad ning väga lõbusad ja saab ingelise keelt praktiseerida. Seega mul uusi kogemusi või vaatamisväärsusi teiega jagada polegi. Lihtsalt aeg maha mõneks päevaks. Oh ja muide -esimene motell, kus on hea kohvi, isegi Evelyn jõi, kes joob üldse kohvi harva ja väga pirtsakas. Aga kuna juttu kirjutada pole, siis pilte:

Pisut imelik pesu:D

 Leidsin veel pisut imeliku maja Las Vegase sarjast

 Santa Monica kai

Malibu päikeseloojang auto aknast

 Gruusia restos sõbrad

 Malibu jalutustee

27.09 õhtu
Thousand Oaks City

Oli üsna copy-paste eilsest päevast -bassein-sööma (eile oli Cheese Cake Factory, mis teeb muide äärmiselt head pastat ja täna Habbit Burger), siis Outleti ketti shoppama, kust ma sain endale lõpuks kenad kingad ja poolmantli ning peale seda väike värskendus hotelli, toidupood ja Malibu randa koos uute sõpradega piknikule, et punast kuud vaadata. Kahjuks segasid veidi pilved, aga ikkagi oli imeilus õhtu ja kuu näitas end ka veidi. Nüüd keras hotellis tagasi ja homme teele San Francisco suunas.

Hüljes basseinis

 Poolpunane kuu ilma statiivita:(

 Kaamera liigutamine öövõttega võib olla ka huvitav

 Äkki kukkus särama!

 Päris ilus taevas onju:)

 No oletame, et see on punane....

 Päikeseloojang enne kuu vaatamist

 Üks valmistub Halloweeniks või siis Hollywoodi õudusfilimi proovivõte...

 Loojangu vastaspool, kuskil seal pilve sees on kuu...

 Mõned tähed ka vahelduseks:)

29.09 hommik
Thousand Oaks City

Õigesti näete, ma ikka veel siin. Lihtsalt ei viitsinud liigutada ja lisaks soovis sõber uut Iphone endale ning seda tundub siit lihtsam osta - järjekorrad pole nii suured kui kuskil suurlinnas. No ja vaja auto eest hoolt kanda, võib-olla rehvitöökotta minema, sest ilmnes, et mul on kruvi tagumises rehvis. Rehvi rõhu märk hakkas põlema ja siis kontrollisin üle ja voilaa, ilus läikiv kruvi:) Praegu panin rõhku juurde ja tundub, et peab. Ja no mida süsteem on bensukas õhuvärgil. Kõigepealt pead hankima 1.25 dollarit müntides, siis ajama oma kolaka nii, et see krdi voolik ulatuks üldse kõikide ratasteni, siis kruvima ventiile ja alles siis panema sisse mümdid ja jooksma ümber auto, sest selle raha eest töötab see kolakas mõne minuti. Just kolakas, sellepärast, et mingist elektroonikast pole haisugi on mingi metallist mõõtekolb peal kriipsukestega nagu kraadiklaasil. Katsu siis kiiruga aru saada, et mis kriipsukesini sa pumpama pead. Kui üks tädi poleks süsteemi seletanud, oleks palju keerulisem olnud välja mõelda mis ja kus:D No igatahes mingi arenenud asi see küll ei ole.

Eile õnnestus näha koolibrid, aga kahjuks ta ei oodanud, kuni ma toast kaamera toon... Aga ta on selline mesimummust tiba suurem ja vehib tiibadega nii kiiresti, et neid ei ole peaaegu näha.

Toiduga oleme kolinud burgerite maailmast hiina maailma. Issand ma igatsen hakkliha sousti ja kartuliputru...Või pannil praetud värsket seakaela karbonaadi...või kodust grilli...

Täna küsiti, et kas ma olen juna tüdinenud reisist...ei ole, kui aus olla, vahepeal roolimise aja maha võtmine on kenasti taastanud ja tahaks juba edasi näha Santa Barbara uhkeid häärbereid, Monteray akvaariumi jms. Kolleeg saatis mingi tööküsimuse mulle. Mul läks viis minutit aru saamiseks, millest ta nagu üldse räägib, sest mul on oskus töö ajust täiesti välja lülitada...Ja sisse lülitamine on paraja viitega. Töö postkastis sobrades vaatasin oma 560 lugemata meili ja panin selle ruttu kinni. Mul on veel pisut üle nädala puhkust! Sry, kolleegid:)

Aga ma nüüd pakind end kokku ja teen chek oudi. Kõike kaunist teile jätkuvalt Eestimaa sügisesse!

29.10 õhtu 
San Luis Obispo

Pidin kaks korda kaarti vaatama, enne kui meelde jäi, kus pärapõrgus ma olen:D Igatahes esimene peatus peale väljasõitu oli Santa Barbara. Kena roheline ja näha, et rikas piirkond. Taimede kastmiseks on vett ilmselt rohkem, kui vaesemates kohtades või siis on hooldajad usinamad...Aga ega seal midagi teha ei ole. Shopata on kallis, hot dogki maksis üle seitsme dollari. Lõuna pool saab hiina buffees end selle raha eest surnuks süüa...Aga seal oli jumala äge vanakraami pood, kui mul oleks vaid olnnud aega rohkem kui tund, siis ma oles seal palju aega veetnud, sest seal väga ilusaid ja põnevaid asju ja see oli hjuuuuudž. Tund või no natuke peale oli sellepärast, et 75 min oli tasuta parkimine. Siis sõitsime niisama ringi ja vaatasime maju. Peale seda käisime poes ja hakkasime Monterey suunas sõitma, sest plaan sealset akvaariumi külastada, mis lääneranniku suurim...Ma hakkan juba slelise shoppamishulgaga ära harjuma, ega keset päeva kuumuses jalutamine ei ole teab mis tore. Kuigi nüüd me oleme jõudnud juba talutavasse palavusse. Siin linnas on alla 30ne päeval.
Kui siin olete, minge vaadake normaalset, rõhutan NORMAALSET kodutehnikat, meile täiesti tuttavatelt brändidelt. Samsung ,Sony, Elektolux jne. (pood nimega Sears) Samsungi pesumasin, mis oli mulle rindadeni kõrguselt, eestlaetav ja mahutas miski 10 kg pesu oli nt väga tore sellepoolest, et disainer oli mõelnud lõpuks, et milleks peaks viskuma käpuli, et pesu panna ja võtta, paneme aluseks suure sahtli, kuhu saab musta pesu nt panna. Geniaalne, mis? Miks meil ei ole?Hind oli 917. dollarit nt:S Elekrtipliidid....piisavalt suured, et korraga panna mitu suurt potti tulele...mitte nagu mul praegu, et kui 10l potiga mahla aurutad, siis praekartulite pann, kastme pott ja veel midagi enam hästi mahtuda ei taha....
Inimene võib siin tarbimisühiskonnas lõksudesse jääda küll...:D Hea, et kohvritel, mida lennukisse võtta  võid, piirangud on ja rahakotil ka:D Ma pole kunagi asjade inimene olnud, aga lihtsalt elementaarsed asjad...mu lemmik kehakreem maksab siin pisut üle viie dollari, mille eest ma eestis vähemalt 12 eurot maksan...Jube hea kohalik vein poes on pisut üle kahe dollari, eriti uhke hiina buffee 18 dollarit, söö ennast lobsteritest jms heast kraamist oimetuks, kui soovid... täna olin riietepoes, kus üle 20 dollari ei olnud midagi, mitte et ma väga sealt oleks ostnud midagi, aga siiski - kellel vaja, kõik eluks vajaliku sai sealt. Dollaripoed on populaarsed, kui nt on vaja maitseaineid, aknapesuvedelikku, peostaffi, pastakaid, prügikotte, komme jm, siis kõik maksab üks dollar...

Olgu...aeg minna magama:)

30.09 hommik
San Luis Obispo

On ikka linnal limi. Hommikuks olin ma juba ära unustanud, kus ma olen:D Seekord oli hotell koos hommikusöögiga ja siin  oli jälle hea kohvi! Juba teine koht, kus on hea kohvi...

Tahtsin mõned pildid jagada:

Vanakraami pood Santa Barbaras

 Mammale sõjaväe sussid lasketiirus tatsamiseks

Mammale kodussussid:D

 

 Tüüpiline Santa Barbara tänav

30.09 õhtu
Monterey

Kahtlemata olen ma saabunud oma lemmilinna. Palju ruumi, mitte majad pole pikitud nagu kilud karbis. Roheline, puhas, hästi hooldatud. Jõudsime ainult akvaariumisse liiga hilja. See avatakse kell 10 am ja suletakse 5 pm. Me chilliseme linnas ja ei mõelnud, et see nii varakult kinni pannakse. Igatahes me jõudsime alles kell  4 pm sinna. Otsime piletid homseks. Muide õpilaspiletiga saab palju soodsamalt -seega koukige see rahakotist välja, kui on:)
Aga tee Montereysse oli väääga ilus. Alati GPS pakub kiirteed, aga mina valiksin iga kell uuesti ookeaniäärse. Sai palju jalutada ja pildistada. San Simeoni kandis on eriti ilus. Kuna siinkandis on rohkem vihma, siis on ka kõik rohelisem. Muide praegugi sajab:)
Aga mõned pildid jälle:

Kivikallas San Simeonis

 Kommipood Montereys

 Haiguri moodi lind San Simeonis

 Sama lind teises poosis:D

 Looduskaitseala valvurid

 Edev kajakas

 Hitchcocki "Linnud"

01.10 õhtu
San Francisco, oukl

Ja olemegi tagasi seal, kust me oma teekonda alustasime....kolm ööd Imperial Inn motellis. Täitsa ok on siin, aga toa paigutus on veider...jalad on välisukse poole ja telekas on voodi küljepeal...(olen harjunud, et see on jalgade vastas seinas). Tulin mööda kiirteid Santa Cruzist, lootes sealt on kiirem. On ta jaa...ummikud kohati 10 km/h liikumisega...Minge ikka mööda mereäärset teed, isegi kui tundub õõvastav mõte, et tee on pikitud üheltpoolt kaljuga ja teiseltpoolt kuristikuga....

Ja muidu olen ma rahumeelne inimene, aga kui GPSi seest tuleks see tädi välja, kes surnumatja häälega kobiseb " 250 meetri pärast pöörake paremale", siis tema viisakas teietamine ei päästaks teda ja ma ütleks talle, mis ma temast arvan:D Jättis mind lihtsalt keset teed nt viimati hotelli juures, teadustades: "olete kohal". Nagu mis kohal!?....kanalisatsiooni augu kohal olin...sinna või?? Kuhu kadus "paremal" või "vasakul" tema sõnavarast?! Normaalne...ma ärritun eseme peale:D:D Liiga palju puhanud?:D

Monterey bayst ootasin ma natuke rohkem. Akvaariumi on kirjeldatud kui tohutu suurt, aga USA mastaape arvestades, kus silmaringi ei taha hommikuvõikugi mahtuda, oli ta suhteliselt väike. Või no mitte väike, aga jäi alla ootuste. Muidu kena koht. Iga tunni tagant oli kinosaalis mingi lugu kas süvaveeelukatest või haidest või saarmaid meenutavatest"sea otteritest" ehk eesti keeli kalaanid. Vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Kalaan. Need on väga nunnud loomad ja väga nunnu jutt ja film oli nendest. Akvaariumi rõdudelt sai nende elu ka kiikriga jälgida. No elu...hulbivad selili veepeal ja kuna neil soojendavat aluskarva pole, siis teevad omale söömisega sooja, õgides ära päevas 7 poundi mereelukaid. Muide välja arvatud kala, mis on kummaline. Pigem peksavad teokarpe vastu kivi ja lutsivad need välja või siis krõbistavad krabisid. 7 poundi on päis paras ports hambatööd...

Kus on kala?

 Süvavee libesellid

 Mamma, räime tahad?! Tegelt anšoovised...

 Unustasin selle lestalise nime ära:S

 Sea otter, ehk hulpiv nummikas:)

02.10 õhtu
Oukland

Nii, kõht täis pargitud Burger Kingis. Ilmselt see koht on võitnud minu peas burgeri auhinna, sest see on ainus koht, kus on head nii burger kui ka friikad. Päeval sõime Hometown Buffetis, mis oli ka 12 dollari eest täiesti söödav. Hiina bufeed on ikka siin kõige paremat;)

Käisime täna San Franciscos. Evelyn käis sealses G4S kontoris ja mina satelliidina kaasas. Ütlesin ,et töötan Eesti valitsuse haldusala ITs -jube uhkelt kõlas:D Mitte suurustamise pärast, vaid seletada, mis on pagana asi on ministeerium - see on liiga keeruline. Seda ma juba LAs tegin, aitas küll. Pidin sealses kontoris seletama kogu eesti riigisüsteemi lahti, et keegi midagi aru saaks:):) Aga huvitav külaskäik oli..peale seda läksime teaduste keskusesse. See oli selline maailma igat otsa tutvustav koht, samamoodi täis akvaariume, elusaid olendeid, fiktsioone, päris vihmamets koos linlikate ja papagoidega, kes vabalt ringi lendasid, maavärina simulatsioon koos stooriga, kus 1989 aastal oli ikka päris kole seis neil siin. Ja suur kinosaal, kus panoraamkinona vaatasime kogu planeedi ja kosmose elu. See oli väga huvitav elamus. Kuigi lõpuks mahedahäälse onkli jutu taustal pimedas saalis hakkasid silmad kinni vajuma:) Aga kokkuvõttes kõik oli nii kompaktne ja kaetud ja huvitav, et kui keegi küsiks, et kas Moneterey Bay või see keskus, siis soovitaks seda. Seal pole midagi oluliselt vähem kui akvaariumis ja olulisel määral muud staffi rohkem.

Ja no mida liiklus on San Franciscos. Anna andeks mulle, Järvevana tee või isegi Los Angeles. Tulin 12 km SFist Oaklandi 1,5 tundi! Selle aja jooksul taheti mu auto ära rihtida u 5 korda. SFi vahel kargasid inimesed suvaliselt auto ette, kui foori tuli autodele roheline tuli, siis inimesed jätkasid ikka ülekäigu rajal üle minemist, mingid narkarid tuiasid ümber auto, tänavad olid väga kitsad. Seal kus meie käisime oli kõrgehoonetest nii ümbritsetud, et tänavatele päiksest ei jõudnud ja kerge selline laboriroti tunne tuli...Parkimise eest kuskil suures parklas seal piirkonnas maksin 15 dollarit tunnis, silla ületus Oaklandist SFi on 6 dollarit... Ma saan aru, et sellise üüratu silla ülalpidamine on kallis, aga kiire arvutus silma järgi - 8 rida ja 15 sekudiga üks auto, minutiga 24 dollarit per rida. Oletame, et 6 rida oli selliseid, mis nii palju maksid (kaks olid kuupiletiga vms). St 144 dollarit minutis ehk 8640 dollarit tunnis. Ja autode vool on pidev. Nii et edasi võite ise matemaatikat teha, mul juba hakkab kalkulaatorit aju vajama:)

Jah majad on kiftid ja tänavad meeldejäävad, aga üle paari päeva ma seal olla ei tahaks.... Mitu korda on minu käest küsitud, et mis mulle siis siin kõige rohkem meeldinud on. Ma ei nimetaks siinkohal mitte ühtegi linna...Death Valley ehk. See lõputu loodus on köitev kogu oma kirevuses. Mägedes tingi sõita on ääretult tore. Inimesed on tüütult viisakad. Kui su käest küsitakse u 101 korda päevas, et kuidas läheb, siis õhtul kell 9 toidupoe turvamehele ei suuda enam siiralt naerata, et "oi tänan, kõik on hästi!". Ei ole hästi no -väsinud, jalad tuikavad, pee on sõidust kange ja tahaks juba kerra sellel kellaajal:)

Aga öölased...need kõik sõbrunevad miskipärast minuga. Küll hakkavad parklas juttu rääkima või suvalt poe lettide vahel või hotellis. Kas ma olen nagu mingi "exotic cat" nende jaoks või!? Kummaline, mina nende poole ei tunne küll mingit erilist tõmmet... Pisut päevitunud eestlased on ikka etemad mu meelest;) Mitte, et mul öölaste vastu midagi oleks, aga lihtsalt eelistan Eestimaist. No nagu toitugi...ootan juba...Toomas (minu parim sõber ja kokk) võiks kotlette teha, mamma võiks ahjus liha teha, Maris oblikasuppi, Kadri kanajalgu kukeseenejuustuga, tädi võiks ahjupirukat teha ja kolleegid võiks minu seltskonnas Dvigateli veiseliha sööma tulla:)

Osake vihmametsast

 Vihmametsa liblikas

 Kalad...ja juba meelest ongi läinud, mis liiki....

 Vaala südame koopia, omg, kui suur!!!

 Meie pakitud kohvrid..

 Meie viimane hotelliõu Imperial Inn

03.10 õhtu
Oukland

Tere hommikust! Täna magasime kaua, sest öösel sai vaadatud mingeid täiesti mõttetuid õudukaid, aga kuna reisi jooksul pole peale uudiste midagi vaadanud, siis tundusid needki täitsa vaadatavad:)
Peale hommikukohvi, mis ma oma toas imelise kohvikannuga tegin...(nagu meie Jura masin, aga oluliselt lihtsakoelisem) ja kalkunisingiga kreekereid, läksime saarele Alameda. Ilus selline roheline linnasaar, ei puudunud sealtki kuulsad kaubakeskused ega ka minu lemmik - hiina köök. Kuigi tuleb tunnistada, et lõpuks me sõime siis tõelist ameerika toitu ehk BBQ ribisid, kanatiibasid jms. Üldiselt ei olnud erilist vahet meie BabyBackiga. Kuigi võtsime kahepeale ühe prae ja ühed kanatiivad, on meil ka olemas õhtusöök, sest peale ribisid ja kartulisalatit ja mingit maisikäkki ei jaksanudki rohkem:)

Homme siis koju. Läbi tuulise SFi, kus on 27 miili tunnis tuul...
Ma juba täitsa ootan, sest sõpru pole niiii kaua näinud! Ja peab tunnistama, et kirjutamise limiit sai just nüüd täis. Järgmine postitus, kui olen eest koos oma reisikaaslase ja selle nelja kohvri, kahe seljakoti ja läpakakotiga:D Ciao!