Lehm keset Selverit!

Ahaaa. Pealkiri kutsus lugema jah!? On kaks võimalust - ma kas olen midagi õppinud rootslasest kõiketeadja Henrik Fexeuse raamatust "Kui teed nii, nagu mina tahan : raamat mõjutamisest" või Selveri järjekordades seistest on Õhtuleht koos oma lööklausetega silmatorkava puki otsast mu aju omatahtsi suunanud elutervete pealkirjade poole nagu sealt iga päev lugeda võib...igatahes...ei tahtnud ma panna Sind mõtlema, et midagi ei muutu -see eit veeretab tigedaks ajavalt sõnu jätkuvalt vaid hoopis jagada uut kogemust teraslehmast keset Selveri avarusi. Nimelt on vähemasti Järve selveris nüüd überfääntsi aparaat otse piimaleti vastas.Sealt on võimalik peaaegu lüpsta vanama köögi, karjamaa ja udara hõngulist toorpiima kodanike mahetoodete treialitelt. See rauast lehm on elektriline lüpsimasin, mis annab kõigepealt plastpudeli, mida taarapunktid vastu ei võta (miiiiiinus!), teiseks libistab sinna Sulle soovitud külma liitrise piimajoa ja kusagilt august tuleb krõpsti ka värviline kleepuv silt (sellise liimiga muide, et seda võib ka karvade  vahatamiseks kasutada, oodates millal pudel täitub). Ja voilaaa - pudel täis, kleeps peale, valmis pandud salvrätikukesega pudel puhtaks ja punuma. Loomulikult 1.09 maksmata sellega turvamees Sind koju ei lase, aga ausaltöeldes maitseomaduselt oli ta väheke kabedam küll...Kui kõht lahti ei lähe järgmiste tundide jooksul, siis võib juhtuda, et raudset lehma lüpsan mina veelgi...